Kuigi Eesti eraisikute hoiused kasvasid Eesti Panga andmetel aastaga ligi 17 protsenti ja ulatusid märtsi lõpuks 9,8 miljardi euroni, pole üle kahe kolmandiku inimestest oma säästuvõimega rahul.
Laupäeval tähistatava rahvusvahelise perede päeva puhul avaldatud Intrumi uuringutulemused näitavad, et kui Euroopas keskmiselt on lapsevanemad oma säästuvõimega vähem rahul kui lasteta inimesed, on Eestis ja teistes Balti riikides nende kahe rühma vahe üks väiksemaid.
Intrumi andmetel mõistab koroonakriisi tõttu 35 protsenti Eesti tarbijaid, et stressivabaks eluks ei ole nende rahalised vahendid piisavad ning seda tunnetavad veidi rohkem lapsevanemad kui lasteta inimesed ehk 37 versus 34 protsenti. Ehkki uus olukord on motiveerinud eestlasi pere huvides rohkem säästma, pole enamik endiselt rahul summadega, mida nad saavad kõrvale panna.
Intrumi uuringu põhjal ei olnud 61 protsenti Euroopa lapsevanematest rahul oma säästuvõimega, kuid lasteta inimestest oli samal arvamusel 53 protsenti. Seda võib seletada koroonakriisist tuleneva majandusliku ebavõrdsuse süvenemisega, mis on pannud osa elanikkonnast suurema rahalise pinge alla ning teinud perekonnad haavatavamaks.
Rumeenia lapsevanematest ei olnud 80 protsenti rahul summadega, mida nad võiks kõrvale panna, ning tabeli tippu kuuluvad 78 protsendiga Kreeka, 69 protsendiga Eesti ja Poola ning 67 protsendiga Soome 67. Lasteta perede seas on rahulolematus suurim Kreekas (77%) ja Rumeenias (72%). Viiendal kohal oli Eesti 64 protsendiga.
„Juba teist aastat vältab ülemaailmne tervisekriis, millega kaasnevad finantsmõjud ja iga pere tegeleb sellega omal moel, et kindlustada majanduslikku olukorda. Suurem soov säästa on antud tingimustes positiivne trend. Kui sellega kaasneb Eesti tarbijate finantskirjaoskuse tunduv paranemine, võib see tagada perede rahalise heaolu ja vältida tarbetuid võlgu ja rahalisi raskusi,” ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektori Ilva Valeika.
Intrumi uuringu kohaselt on Euroopas keskmiselt kolmveerand elanikkonnast võtnud laste soovide täitmiseks laenu või kulutanud läbi oma krediitkaardilimiidi – kõige rohkem Prantsusmaal – 87 protsenti vastanutest –, Itaalias (84%) ja Rumeenias (83%). Balti riikides esineb sellist käitumist kõige vähem: Leedus on 45, Lätis 54 ning Eestis 57 protsenti vastanutest laste nimel oma rahalisi piire kombanud. Eestis on 37 protsendi vanemate sõnul juhtunud see üks kord, kuid viiendiku sõnul toimus seda rohkem.
Uuringu andmed pärinevad Intrumi üleeuroopalisest uuringust (European Consumer Payment Report, ECPR), mis annab ülevaate eurooplaste tarbimisharjumustest ja oskusest oma leibkonna rahaasjadega igakuiselt toime tulla. Aruannet on Intrum koostanud 2013. aastast ning viimases uuringus osales 24 198 tarbijat üle Euroopa. Vastajad täitsid küsimustiku arvutis, sülearvutis, tahvelarvutis või nutitelefonis. Eestis küsitleti 14.–24. septembrini 2020 kokku tuhandet inimest. Uuringu viis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude.
Intrum on Euroopa suurim krediidihaldusteenuste ettevõte, mis tegutseb aktiivselt 25 Euroopa riigis. Ettevõttes töötab üle 10 000 inimese, kes teenindavad pea 80 000 ettevõtet üle Euroopa. Intrumi peakontor asub Stockholmis ning Intrumi aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil.
