Valitsuse istungil kiideti neljapäeval heaks otsus esitada välispoliitika arengukava aastani 2030 riigikogule arutamiseks, ühtlasi algatatakse kava avalik konsultatsioon.
Arengukava eesmärk on paika panna valitsuse ühtne välispoliitika ning selline välispoliitika arengukava koostati esimest korda.
“Välispoliitika arengukava eesmärk on tagada Eesti välispoliitiliste huvide elluviimine muutuvas keskkonnas,” ütles välisminister Urmas Reinsalu. “Tegemist on sammuga, mis tugevdab meie välispoliitikat pikas perspektiivis,” lisas ta.
Arengukavas seatakse valitsuse välispoliitika üldeesmärk ning alaeesmärgid ning kavandatakse tegevused nende elluviimiseks. Arengukava järgi on välispoliitika üldeesmärkideks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes, heaolu kasv ja eestlaskonna huvide kaitse võõrsil ning Eesti kasvav panus ülemaailmsesse kestlikku arengusse. Üldeesmärkide elluviimiseks arendatakse kolme keskset tegevussuunda, milleks on julgeolek ja rahvusvaheliste suhete stabiilsus ning kestlik areng, välismajandus ja eestlaskond võõrsil.
Välisminister Reinsalu rõhutas arengukavast lähtuvalt just välismajandussuhete arendamist. “Kavatseme tugevdada meie äridiplomaatia suunda, sealhulgas avada uusi diplomaatilisi esindusi Aasia suunas,” ütles välisminister. Lisaks puudutab arengukava võõrsil elavaid eestlasi, keda on plaanis senisest enam kaasata, lihtsustada neile konsulaarteenuste osutamist ning toetada sujuvat tagasipöördumist.
Rahvusvaheliste suhete perspektiivist ütles Reinsalu, et oluline on suurendada kohalolu ning tugevdada koostööd ja kahepoolseid suhteid meie peamiste partneritega. “Välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rahvusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse. Välispoliitikat ellu viies peame läbivalt silmas, et suudaksime otsuseid tehes ülemaailmseid tulevikusuundumisi silmas pidada,” märkis ta.
Kava koostamisse olid kaasatud kõik ministeeriumid, valdkonna eksperdid, riigikogu komisjonid, ettevõtlusorganisatsioonid ja arengukoostöö partnerid, sealhulgas kolmas sektor. Töö selle kallal on käinud alates 2018. aasta kevadest.
