Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul võib euroalal oodata hinnatõusu jätkuvat kiirenemist veel selle aasta lõpuni, 2021. aasta keskmisena jääb hinnatõus aga eeldatavasti alla 2 protsendi ja aeglustub järgmisel aastal taas.
“Euroopa Keskpanga värske majandusprognoos on toonilt ootuspäraselt pigem optimistlik, sest viimastel kuudel on uudised olnud rohkem positiivsed. Kuigi erinevalt Eestist oli euroala majandus tervikuna esimeses kvartalis veel aastavõrdluses 0,3-protsendises languses, saame olla järjest kindlamad, et aasta teises pooles hakkab Euroopa majandus kriisist üsna tempokalt taastuma,” kirjutas Müller keskpanga blogis.
Positiivset ootust toetavad tema hinnangul hästi edenenud vaktsineerimised, erinevate piirangute lõdvendamine ja kasvanud optimism ettevõtjate hulgas. Kokkuvõttes näeb prognoos euroalale selleks ja järgmiseks aastaks ette kiiremat majanduskasvu, vastavalt 4,6 protsenti ja 4,7 protsenti. Seejuures olid veel märtsis hinnangud mõlema aasta kohta 0,6 protsendipunkti võrra madalamad.
Mülleri sõnul on oluline mõista, milline võib pikaajaline mõju olla hiljutistel üksikute kaupade järskudel hinnatõusudel, mis on eriti tuntavad olnud erinevate tootmiskomponentide, toormete ja ehitusmaterjalide puhul. “Paljud märgid näitavad, et hinnatõusud on põhjustatud probleemidest tarneahelates, mis suure tõenäosusega lahenevad lähema poole aasta jooksul,” märkis ta.
Keskpanga president nentis, et erinevates maailmajagudes asuvad ettevõtted ei ole suutnud oma tootmismahtusid ühtmoodi kiiresti taastada, samal ajal kui nõudlus näiteks arvutikiipide ja muude spetsiifiliste komponentide järele on kohati väga järsult kasvanud. “Seega ilmnevad probleemid väga kiiresti, kui mõni auto-, jalgratta- või elektroonikatootja on optimeerimisega läinud nii kaugele, et mõne allhankijaga seotud tarneprobleemid mõjutavad kohe ka tootmist,” lisas ta.
Statistiliselt aitab Mülleri sõnul inflatsioonile kaasa ka naftahind, mis oli eelmisel aastal väga madal – seega ootab statistika kohaselt tänavu ees märgatav hinnatõus. “Lisaks hoogustavad inflatsiooni eelmisel aastal mõnes suuremas riigis pakutud ajutised maksusoodustused,” nentis ta.
Hinnatõusu püsivamat kasvu ei ole Mülleri hinnangul aga oodata enne, kui euroala majanduse elavnemisega kaasneb ka kiirem inimeste sissetulekute tõus. “Ma arvan, et peame siiski olema valmis võimaluseks, et kui majandus üldiselt taastub kiiresti, inimesed tarbivad ja ettevõtted investeerivad julgesti, siis võib hinnatõus kujuneda ka Euroopa Keskpanga prognoositust kiiremaks,” lisas ta.
Müller tõi välja, et kuivõrd märgid euroala majanduse taastumisest on siiski väga varajased, otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu neljapäevasel istungil oma poliitikaotsuseid mitte veel muuta. “Seega jätkab keskpank võlakirjade ostmist varasemas mahus, et hoida laenutingimusi nii ettevõtetele, majapidamistele kui ka valitsustele võimalikult soodsana. See teeb majanduse taastumise lihtsamaks ja loodetavasti mõjub kui täiendav kindlustus selleks, et praegu tuntav optimismilaine saaks muunduda püsivamaks kasvuks,” kirjutas ta.
“Oleme Euroopa Keskpanga nõukogus rõhutanud, et keskpank on just pandeemiakriisi ajal majandusele tuge pakkudes väga paindlik ning on vastavalt tingimustele valmis finantsturgudel võlakirjaoste sobivalt doseerima. Mõistagi peame olema valmis euroala keskpankade poolt majandusele odava laenuraha näol pakutavat tuge vähendama, kui pandeemiakriis läbi saab. Teiselt küljest peame olema valmis selleks, kui koroonaviiruse mõjud majandusele kestavad siiski oodatust kauem,” nentis Eesti Panga president.
