Alates eelmisest reedest on Eestis juhtunud 49 liiklusõnnetust, millest 35 ehk ligi 70 protsenti juhtusid kaherattaliste mootorsõidukite, jalgratturite, elektritõukerataste ja jalakäijate osalusel.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) operatiivjuht Tago Trei selgitas, et kaherattaliste mootorsõidukite ja kergliikuritega juhtuvad liiklusõnnetused on sel nädalal olnud ka kõige traagilisemate tagajärgedega.
„Kaherattalistega liikudes peab olema kaine ja ettevaatlik ning kandma kaitsevarustust. Kui autojuhti kaitseb liiklusõnnetuses turvavöö ja auto kere, siis kaherattaliste juhid on selle kõrval küllalt kaitsetud. Seetõttu peab iga jalg- või mootorrattur ja tõukerattajuht ise ennast võimalikult hästi kaitsma, seda nii kaitsekiivrit, aga vajadusel ka -riietust kandes,“ kutsub Trei üles.
Elektritõukeratastega juhtus 15 liiklusõnnetust, neist paljud sellised, kus sõideti vastu posti või äärekivi ja kukuti ning mitmel juhul oli juht alkoholijoobes. Trei rõhutas kiivri olulisust ka tõukeratastega sõites.
„Tihti ei planeerita tõukerattaga sõitma minemist pikalt ette, vaid tänavalt haaratakse tõukeratas ja asutakse teele. Õnnetusi elektritõukeratastega juhtub pea igapäevaselt ja paraku on juhtunud ka raskete tagajärgedega õnnetusi, kus kannatanu toimetati kriitilises seisus haiglasse,“ rääkis operatiivjuht. „Kui enamik inimesi teab, et alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istuda ei tohi, siis tõuke- või jalgratta rooli minnakse julgemalt. Kergliikur ei tohi sellises seisundis olla alternatiiv sõiduautole, sest joove mõjutab igal juhul inimese ohutaju ja reageerimisvõimet ning tagajärjed võivad olla samamoodi rasked.“
Viimane raske liiklusõnnetus juhtus laupäeva hommikul Läänemaal, kus esialgsetel andmetel sõitis kiivrita jalgrattur ette mikrobussile ning sai sedavõrd raskelt viga, et ta toimeti õnnetuspaigast politsei lennusalga kopteriga haigla traumakeskusesse.
lma ühegi liiklusõnnetuseta möödus päev viimati 11. aprillil.
