TALLINN, 17. veebruar, BNS – Keskkonnaamet tunnustab neljapäeval esimest korda silmapaistvaid pärandniitude majandajaid.
Tänuõhtul Siidrifarmis Harjumaal arutlevad looduskaitse eksperdid ja pärandniitude majandajad elurikaste niitude hooldamise ning tulevikuplaanide üle.
Eestis on üle 800 pärandniiduhooldaja, kes majandavad ja taastavad kokku ligikaudu 41 000 hektarit pärandniite. Selleks, et säilitada liigirikkaid niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, on seatud eesmärk majandada 2027. aastaks pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.
Hinnanguliselt on Eestis aga pärandniite hoopis rohkem, ligikaudu 130 000 hektarit, neist kaitstavatel aladel asub 88 000 hektarit. Säilinud ja majandatavaid pärandniite on kõige rohkem Lääne-Eestis ja saartel. „Pärandniitude hooldamise eesmärk on tagada elupaikade ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Elupaikade kaitse ja taastamine on tähtis kliimamuutustega kohanemisel ning liigirikkuse säilimise tagamiseks. Tänuõhtul soovime esimest korda riiklikult tunnustada neid, kes on eriliselt silma paistnud oma pühendumusega elurikkuse säilitamisel. Need on inimesed, kelle jaoks on niitude hooldamine üks osa elustiilist ja missioonist. Loodetavasti saab sellest tunnustamisest ilus traditsioon,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Pärandmaastikud on ühed liigirikkaimad kooslused, mis säilivad üksnes niites või karjatades. Hästi hooldatud pärandniidud on olulised elu- ja pesitsuspaigad paljudele taimedele ning loomadele. Riik pakub niitude hooldamiseks ja taastamiseks majandajatele toetusi nii Keskkonnaameti kui ka PRIA kaudu.
Tänuõhtule on oodatud ligikaudu 70 külalist kõigist Eesti paigust. Tänuõhtut saab jälgida veebi vahendusel, päevakavaga saab tutvuda ülekandelingi kaudu.
Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on ellu kutsutud keskkonnaametkondade, ülikoolide ja vabakonna ühisprojekt „Loodusrikas Eesti“. Selle eesmärk on taastada ja kaitsta Eesti maastikke ning ökosüsteeme ja parandada Eesti metsades ning põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit. Projekti rahastaja on Euroopa Liidu LIFE programm.
