TALLINN, 9. märts, BNS – Ajal, mil Reformierakond on taastanud parteide reitingutabelis kindla esikoha, on Keskerakonna toetus langenud rekordmadalale tasemele ning esikolmikust jäädakse juba selgelt maha, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimatisest küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,8 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 20,8 protsenti ja Eesti 200 19,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,8 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on peaministripartei oma toetust kasvatanud 4,5 protsendipunkti võrra. Teisel kohal olev EKRE jääb Reformierakonnast viie protsendipunkti kaugusele ja kolmandal kohal olev Eesti 200 6,1 protsendipunkti kaugusele. Eesti 200 toetus pole varem nii kõrge olnud.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond 16,6 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 6,8 protsendiga. Nädalaga 1,3 ja viimase nelja nädalaga 4,6 protsendipunkti langenud Keskerakonna toetus on nüüd madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas
Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,4 protsenti ja opositsioonierakondi 35,5 protsenti vastajatest.
Teadur Martin Mölderi sõnul on erakondade toetusmaastikul taaskord voolavamad hetked. Ukraina sõja varjus on Reformierakond kui peaministrierakond oma toetust viimase kahe nädalaga suurendanud ligi nelja protsendipunkti võrra. Samas on Keskerakonna toetus kahe nädalaga langenud umbes kolm protsendipunkti. “Ärevas julgeolekuolukorras usaldavad valijad peaministrierakonda rohkem, samas kui Keskerakond kannatab oma varasemate Venemaaga seotud seisukohtade all. Kui eelmisel nädalal nägime, kuidas Keskerakonna toetus langes ennekõike eestlastest valijate hulgas – hetkel on Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas napilt üle 10 protsendi, siis viimase nädalaga langes see ka mitte-eestlastest valijate hulgas,” märkis Mölder.
Jaanuari lõpuga võrreldes on taandunud ka EKRE toetus, vastavalt 24 protsendilt umbes 21-ni. “Sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste ajal oli EKRE toetus eestlastest valijate seas oma tipus, kuid on selles valijagrupis praeguseks natuke langenud. Samas oli EKRE reiting pärast kohalikke valimisi mitte-eestlastest valijate seas mõnevõrra madalam kui valimistele eelnenud perioodil, kuid on praeguseks märgatavalt kosunud,” rääkis Mölder.
Alates kohalikest valimistest on jätkuvalt kasvanud ka Eesti 200 toetus ning seda ennekõike eestlastest valijate seas ning ennekõike noorte hulgas. “Oma toetuse tasemelt on Eesti 200 praeguseks Keskerakonna seljatanud ning EKRE-st lahutab neid umbes üks protsendipunkt. Üldiselt on EKRE edumaa Eesti 200 ees olnud viimase kolme aasta vältel mäekõrgune ning ainult Jüri Ratase teise valitsuse viimastel päevadel, abielureferendumi varjus, oli Eesti 200 toetus kõrgem kui EKRE-l,” ütles Mölder.
Ta lisas, et sotsiaaldemokraatide ja Isamaa toetuses ei ole viimastel nädalatel suuremaid muutusi toimunud.
