Kuigi keskkonnaamet rõhutas juba veebruaris, et praegu randades olevatel hülgepoegadel pole midagi häda ning kõige targem oleks nad rahule jätta, saab riigiinfo telefon 1247 ikkagi jätkuvalt kõnesid rannas märgatud hüljeste kohta.
„Talvel sündinud hülgepojad veedavad praegu enamiku ajast üksinda kuival maal ja suurt midagi ei tee. Inimene neid vette ajada ei tohi – vees käivad hülgepojad veel harva ja siis, kui ise tahavad. Inimeste lähedus ja uudistamine tekitavad loomakestes liigset stressi. Selleks, et loomad saaksid muretult suureks sirguda, palume nendest eemale hoida,“ sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku peaspetsialist Jan Siimson.
Hülgepoegade keha katab veel osaliselt valge titekarv, mis järk-järgult asendub tumehalli täiskasvanukarvaga. Täiskasvanu karvkatte saavad nad endale kahe kuni nelja nädalaga ja siis on nad valmis merele suunduma.
Mõnikord võivad hülgepojad sattuda merest isegi mõnesaja meetri kaugusele. Enamasti lähevad nad vee äärde tagasi siis, kui ise tahavad. „Vaid juhul, kui hülgepoeg on sattunud tavatult läbikäidavasse ja ohtlikusse kohta või ta on selgelt vigastatud, palume sellest teatada riigiinfo telefonile 1247. Vajadusel abistavad hädas looma spetsialistid,” ütles Jan Siimson.
Mõned kriimud nahal ja mädased silmad on aga teatud vanuses hülgepoegadele väga tavalised. Need paranevad ise, inimese sekkumist need ei vaja.
Keskkonnaameti peaspetsialist Jan Siimson toonitab, et mistahes moel hülgepojaga kontakti loomine võib loomakest ohustada. „Selle asemel, et hülgepoega katsuda, toita või teda pildistada, palume temast kiiresti eemalduda. Kindlasti ei tohi hülgepoegi endaga kaasa viia. Loomapoegadele on oluline anda rahu ja neid liigsest stressist säästa,“ sõnas Jan Siimson.
Amet palub ka koeraomanikel lemmikuga rannas jalutades hoida koera rihma otsas, et ta hülgepoega ja teisi loomi häirima ei pääseks.
