Keskmine Eesti pere viskab igal aastal ära 330 euro väärtuses toitu. Lastega peredes on toidukadu veelgi suurem – 438 eurot aastas. Enam kui kolme liikmega pered viskavad igal aastal ära keskmiselt 504 euro väärtuses toitu.
Lätis viskavad pered aastas keskmiselt ära 336 ja Leedus koguni 383 euro väärtuses toitu. Ka seal on toidukadu suurem lastega ja enam kui kolmeliikmelistes peredes.
56 protsendi Eesti perede igakuine toidu eelarve on kuni 400 eurot, 44 protsendil peredest aga enam. Suuremad on kulutused toidule lastega peredes, kõrgema sissetulekuga leibkondades ja enam kui kolm pereliikmega peredes.
“Pea kaks kolmandikku vastanutest tunnistab, et peab toiduraiskamise vähendamist oluliseks, aga tegelikult selleni ei jõuta,” sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. “Keskmine pere viskab igas kuus ära 27,5 euro väärtuses toitu. Tänane olukord on paljude perede jaoks selline, et iga kokkuhoitud euro on olulisem kui kunagi varem. Toidukao arvelt raha säästa oleks kindlasti üks lihtsamaid viise pere eelarve kontrolli all hoidmiseks. Kui eelarve polegi probleem, tasub mõelda sedapidi, et selle raha eest saab juba kolmeliikmeline pere näiteks kinno minna.”
Umbes kolm neljandikku äravisatavast toidust on poolfabrikaadid ja pakendatud toidud, ülejäänu moodustavad puu-ja köögiviljad, leiva- ja saiatooted, liha ning piimasaadused. Viis protsenti igast supipotist ning neli protsenti kodus valmistatud köögiviljast ja pudrust rändab prügikasti.
Toidu ära viskamise peamiseks põhjuseks on selle riknemine. Uuringute kohaselt saavad pered toidu raiskamist vähendada oma tarbimis- ja toiduvalmistamisharjumusi muutes: näiteks jälgides juba kaupluses toodete realiseerimisaegu, vähendades kokkamisel tekkivaid ülejääke ning tõstes pereliikmetele sobivas suuruses toiduportsjoneid, mis ka ära süüakse.
Üle maailma läheb umbes 14 peotsenti toodetavast toidust kaduma tootmisahelas – saagi korjamise ja jaekapluse vahel. Raisku läheb aga 17 protsenti globaalsest toidutoodangust, sellest enim peredes 11 protsendiga, toitlustusettevõtetes viie protsendiga ja ülejäänu jaekaubanduses.
Uuring viidi kõigis kolmes Balti riigis läbi augustis. Igas riigis vastas küsimustele üle 800 inimese vanuses 18-69 aastat. 29. septembril tähistab maailm ÜRO toidukao – ja -raiskamise vastase võitluse päeva. Sel päeval pööratakse üle maailma tähelepanu võimalustele toidukao ja -raiskamise vähendamisele. Kaduma ja raisku läinud toidu töötlemisele kulub umbes 38 protsenti kogu globaalses toidusüsteemis kasutatavast energiast.
