Alates 2024. aastast peab kõikidel plastist joogipudelitel olema kork, mis jääb pärast avamist pudeli külge, nii näeb ette eurodirektiiv, vahendas BNS.
Joogitootjatel tuleb seetõttu osta uued tootmisliinid ning see võib kergitada ka toodete hindu.
Europa Liidu direktiivis nenditakse, et kõige rohkem reostavad randu ühekordsete joogipakendite korgid ja kaaned. Selle probleemi lahenduseks on pakutud, et “plastist valmistatud korgid ja kaaned võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge”.
Eestis toodavad plastpudeleid enamasti suured jookide tootjad, kelle juures pudelisse villivad ka väiksemad jookide valmistajad.
“See toob kõigile tootjatele kaasa muret, sest tuleb ju oma olemasolevad seadmed selleks ettenähtud ajaks välja vahetada. Need kulud on suhteliselt suured, mis tuleb teha ja see tuleb kellelgi lõpuks kinni maksta. Üks asi on see, et ümberseadistada, aga suure tõenäosusega muutuvad olemaolevad korkimismasinad kasutuskõlbmatuks Euroopa Liidus ja sellisel juhul peab üritama need kuskile maha müüa,” lausus Värska Vesi juht Urmas Jõgeva.
Tema hinnangul pole ka erilist keskkonnasäästu, sest kui tootjad on üritanud plasti vähendada, siis nüüd läheks keerukama korgi võrra jällegi pudel raskemaks.
“Põhimõtteliselt peab pudelikork jääma kinnitatuks ka peale seda, kui te olete pudeli avanud ehk puudub võimalus korki kuidagi maha visata ja sellega loodust prügistada,” rääkis Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.
“Sellised tehnoloogiad ilmselt on olemas, aga praegu Eestis mul ei tule kohe meelde, et kellelgi veel oleks. Kindlasti nõuab see lisavahendeid ja lisarahastamist ettevõtte poolt ja tõstab tõenäoliselt toodete hindu,” lisas ta.
Potisepa sõnul on toiduliit üritanud keskkonnaministeeriumile selgitada, et ehk on ka palju otstarbekamaid võimalusi, kuidas reostust vähendada. Tema sõnul on täiendav surve pandud tootajatele, justnagu oleksid nemad süüdi selles, et puldelikork jõuab lõpuks merre.
Kuna tootmise ümberseadistamine on keeruline, antigi tootjatele lisaega, sest ühekordse plasti direktiiv hakkab kehtima juba 2021. aastal.
“Kui direktiivi läbi räägiti, siis toodi ka erinevaid numbreid välja. Ka Eestis on meie tootjad teinud teatud arvutusi ja kulud jäävad miljonitesse. Ja miks just pikk aeg, sest teatud investeeringuid tuleks nii või naa teha. On analüüsitud, et selline meede on mõislikum kui see, et üldse pudelid ära keeleta,” rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
