Eesti Energia strateegiline suund vähendada põlevkivi otsepõletamist elektriks ning suurendada vedelkütuste ja taastuvenergia tootmist tähendas 2019. aasta kokkuvõttes, et ettevõtte süsinikuheide langes aastaga ligi 50 protsenti.
Eesti riigi CO2 koguemissioon vähenes Eesti Energia toel aastaga umbes veerandi võrra. Euroopa Liit on tõstmas 2030. aastaks eesmärki vähendada süsinikuemissiooni võrreldes 1990. aastaga 50-55 protsenti, kuid Eesti on sellest ambitsioonist ees ning vähendanud emissiooni juba praegu ligi 65 protsenti.
„Meie kohalik energiatööstus areneb kooskõlas süsinikuneutraalsuse eesmärgiga. Oleme teinud Eestist kõige kiirema CO2 emissiooni vähendaja Euroopas. Eesti Energia jätkab valitud suunaga ning töötab edasi taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamise, vedelkütuste tootmise laiendamise ja ringmajanduse arendamise nimel,“ sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Eesti Energia taastuvenergia toodang kasvas aastaga kolm korda. Lõviosa andis sellesse tütarettevõte Enefit Green, mis on Balti riikide suurim tuuleenergia tootja. Taastuvenergia toodang suurenes ka Ida-Virumaa soojuselektrijaamades, kus ettevõte toodab elektrit puidujäätmetest.
Suurimat taastuvenergia arendamise potentsiaali näeb Eesti Energia lähiaastatel Leedus. Enefit Greeni Leedu turu arendusportfellis on kolm tuulepargi projekti, mille koguvõimsus ulatub 350 megavatini. Eestis soovib ettevõte jätkata Tootsi tuulepargi ehitusega, kui maa enampakkumisel omandada õnnestub.
2019. aastal kohati 30 euroni tonnist küündinud CO2 kvoodi hind ning Vene elektri ebaaus konkurents regionaalsel elektriturul tõi kaasa selle, et põlevkivist toodetud elekter pääses turule harvemini. Põlevkivi otsepõletamine elektriks vähenes seetõttu ligi kaks korda.
Samal ajal kasvas Eesti Energia vedelkütuste tootmine rekordiliseks. Õlitootmine paiskab CO2 õhku kolm korda vähem kui elektritootmine. Eesti Energia edasine plaan on rajada aastaks 2024 uus Enefit tehnoloogial põhinev õlitehas, et täita riigi energiamajanduse arengukavas ette nähtud eesmärki suurenda õli, elektri ja gaasi koostootmist.
„Vedelkütuste tarbimise kasvu näitavad turuprognoosid ja Enefit õlitehase töökindluse paranemine annavad kindluse, et Eesti Energia õlitootmine on konkurentsivõimeline. Sektori arendamine – uue õlitehase ja toodangu väärtust kasvatava eelrafineerimistehase rajamine koostöös teiste õlitootjatega – võimaldab täiendavat tulu teenida ja suurendada investeeringuid taastuvaenergeetika arendamisse ehk jätkata liikumist süsinikuneutraalsuse poole,“ märkis Sutter, kelle sõnul on sarnase tee valinud näiteks Norra.
Lisaks põlevkivile saab õlitootmiseks kasutada ka vanarehve, mis on siiani keskkonnale suureks probleemiks olnud. Eesti Energia uurib ka plastijäätmetest õlitootmise võimalusi.
