Lühikest aega Eestis töötavate välismaalaste palkamise tingimusi karmistav seaduseelnõu on taas valitsuse laual ning ehkki vaidlused detailide üle veel käivad, on muudatuse sisu panna ebaseaduslikult kolmandatest riikidest Eestisse tulnud töötajate eest vastutama ettevõtjad, vahendab BNS.
See tähendab, et lisaks siin lühikest aega töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Sama nõue kehtiks ka firmale, kelle juurde lähetatakse välismaalasest töötaja. Kui paljud Eesti ettevõtted võõrtöölisi kasutavad, ei osatud politse- ja piirivalveametist (PPA) ilma suuremahulist andmeanalüüsi tegemata öelda.
Siseministeeriumi algatatud muudatusega tahetakse tõkestada Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist, aga ka tagada, et ettevõtted ei hiiliks maksude tasumisest kõrvale või ei maksaks välismaalastele Eesti keskmisest brutokuupalgast väiksemat palka. Muudatusega on valitsusel kiire. Ettevõtjate nõudlus välistööjõu järele on kiiresti suurenenud, samuti on sagenenud praktika, kus Eestisse rendib Ukraina tööjõudu näiteks Poolas tegutsev ettevõte, kes siin makse ei maksa, kirjutab Postimees.
Kui aastal 2018 andis politsei- ja piirivalveamet 19 805 lühiajalise töötamise luba, siis mullu registreeriti 32 262 lühiajalist töötamist Eestis. Aastaks 2020 ennustatakse taotluste arvuks vähemalt 36 000. Võrdluseks: 2017. aastal andis PPA 7509 lühiajalise töötamise luba. Paraku tähendab suurem hulk välistööjõudu ka seda, et on rohkem tööandjaid, kes eiravad seadusi, nenditakse seletuskirjas.
Üks suuri probleeme riigi rahakotile on ka tööjõumaksudest kõrvalehoidmine. Ainuüksi eelmise aasta kolme kuuga sai riik maksukahju 8,7 miljonit eurot. Olukorra lahendamiseks tutvustas siseminister Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast juba suvel senise välismaalaste töötamist reguleeriva seaduse muudatusi, plaanides need jõustada juba mullu detsembris. See aga nii libedalt ei läinud. Suurimaid etteheiteid algatusele tuli sotsiaalministeeriumist. Näiteks heitis sotsiaalminister Tanel Kiik Keskerakonnast ette, et muudatusel puudub korralik mõjuanalüüs. Ka nüüd, pärast siseministeeriumi täiendatud eelnõuversiooni valitsusele esitamist nentis Kiik, et lahtisi otsi jagub just eelnõu tehnilistes küsimustes.
«Bürokraatlike mehhanismide juurde loomisel tuleb arvestada sellega, et ei tekiks õiguslikke vaidlusi juurde ega ebamõistlikult suuri bürokraatlikke kohustusi kõigile ettevõtjatele, ka neile, kes toimivad ja toimetavad igati vastavuses kehtivatele seadustele. See on tasakaalu leidmise koht,» selgitas ta.
Ehkki eelnõu järgi võib seadust rikkuda 1000–5000 inimest, laieneb tõendamiskohustus kõigile ning mõjutab paljusid välistööjõudu kasutavaid ettevõtteid ja kümneid tuhandeid töötajaid. See aga võib vähendada Eesti kui ettevõtluskeskkonna atraktiivsust.
Siseministeeriumi hinnangul peaks töötajate kontrollimine käima lihtsalt, seda saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui aga töötajal pole õigust firmas töötada, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts peavad arusaamatuks, miks kasutajaettevõtja, tegutsedes heas usu ja täites kõiki kasutajaettevõtja ja tööandja vahel sõlmitud tingimusi, vastutab võrdselt tööandjaga välismaalase eest. «Miks ei ole võimalik järelevalveasutusel kasutajaettevõtja asemel kontrollida, kas välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt?» uurisid nad pöördumises siseministeeriumile.
Ühe võimaliku lahendusena viitasid nad näiteks ehituses töötajatele, ka renditööjõule, kohustusliku kaardisüsteemi kehtestamisele, millest kirjutas Postimees mõni päev tagasi. Muudatusega pannakse kasutajaettevõtjatele kohustus edaspidi tagada seegi, et tema juures töötav välismaalane teeb seda seaduslikult ning tööandja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitud lepingu või mõne muu kokkuleppe järgi. Samas tuleb kasutajaettevõtjal ka praegu kontrollida, kas tema juures töötaval välismaalasel on õigus Eestis viibida ja töötada. Nii karistatakse tööandjaid, kui nad võtavad tööle Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase, võimaldavad välismaalasel Eestis töötamise tingimusi rikkuda, aga ka selle eest, et ei tasuta töötasu või makstakse seadusega määratust väiksemat töötasu.
Juhul kui kohustust ei täideta, võib füüsilist isikut oodata kuni 1200 ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro suurune trahv. Samad trahvisummad on ka praegu kehtivas seaduses. Näiteks kui tööandja või renditöö vahendaja registreeris välismaalase lühiajalise Eestis töötamise hooajatöö eesmärgil, aga välismaalane asub tegelikult tööle ehitusel või kasutajaettevõtja juures, siis välismaalase tegevus ei vasta talle antud Eestis töötamise õigusliku alusele ja eesmärgile (hooajatöö) ning tööandja peab registreerima välismaalase lühiajalise Eestis töötamise üldkorras, kirjutab Postimees.
Lisaks välismaalaste seaduse muutmisele on plaanis muuta ka tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seadust. See tähendab, et edaspidi peavad tulumaksu maksma ka need välismaa firmad, kes pakuvad Eesti ettevõtjatele tööjõudu renditööna. Praegune olukord on loonud neile eelise: nad saavad tööjõudu rentida madalama hinnaga kui need, kes töötajate tasult makse maksavad. Lisaks välismaiste töötajate suuremale kontrollile loodab siseministeerium muudatusega kaasa aidata võrdsete konkurentsitingimuste loomisele Eesti firmadele.
Tulumaksukohustuse lisandumine võib tööjõurenditeenuse hinda tõsta, mis tähendab, et välismaine renditööjõud ei pruugi olla nii atraktiivne kui siiani. Samas kaob ära võimalus palgata renditööna inimesi, kelle töötasult ei oleks üheski riigis tasutud tulumaksu. Rahandusministeeriumi hinnangul võib riigi rahakotti lisanduda 2020. aastal 4,5 miljonit eurot, kui seadusemuudatuse mõjul lisanduks näiteks 500 töötava välismaalase maksud.
