Lühimenetluse seadustamine ja mobiilsed kiiruskaamerad panid eelmisel aastal politsei trahvimasina täistuuridel tööle ning liiklusrikkujatele määrati eelmisel aastal rekordarv trahve, vahendab BNS.
Kui politseinikud määrasid 2018. aastal liiklusrikkujatele alla 200 000 trahvi, siis eelmisel aastal lähenes trahvide arv veerandile miljonile. Keskmine trahvisumma on viimastel aastatel vähenenud, sest viimaste aastate suurimast trahvide hulgast hoolimata jäi trahvi kogusumma väiksemaks kui näiteks 2015. ja 2016. aastal.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Heiko Mihkelson ütles, et politsei panustas möödunud aastal oluliselt rohkem liiklusjärelevalvesse ning tabas 27 protsenti rohkem rikkujaid. «See on saanud võimalikuks tänu uuele lühimenetlusele, mis võimaldab meil rohkem ohtlikesse tegevustesse sekkuda. Samuti on trahvide seisu mõjutanud uute, mobiilsete kiiruskaamerate töösse rakendamine, millega oleme suurendanud sekkumist ohtlikematel teelõikudel,» rääkis Mihkelson.
Väärteomenetluse seadustikus hakkas lühimenetlus kehtima eelmise aasta algusest. Lühimenetluses ei pea vormistama nii palju pabereid kui tavamenetluses. Politsei kasutab lühimenetlust nende rikkumiste puhul, kus pole tekkinud otsest kahju inimeste elule ja varale.
PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul võimaldab lühimenetlus politseinikel hoida kokku väärtuslikke tööminuteid. «Lühimenetlus võimaldab langetada otsuseid seitsme minutiga, samas kui varem võttis rikkumise vormistamine aega 20 minutit. Lühimenetlus võimaldab meil rohkem sekkuda liiklusrikkumistesse. Uuringud näitavad, et liiklusohutust parandavad kõige enam kiire ja vahetu sekkumine ning kompetentne menetlus. Lühimenetlus meil seda teha võimaldab,» ütles Vaher.
Politseinikud panustasid eelmisel aastal liiklusjärelevalvesse 517 449 töötundi, aasta varem kulus selleks 450 901 töötundi. Kõige enam keskendusid patrullid kiiruseületajatele, selleks kulus 39 protsenti liiklusjärelevalvesse panustatud ajast. 21 protsenti tööajast kulus kainusekontrollile, 18 protsenti ohtlikult käituvatele juhtidele, 12 protsenti riskivatele jalakäijatele ja jalgratturitele ning kuus protsenti turvavarustuse kontrollile.
2019. aastal tegid politseinikud liikluses rekordarvu joobekontrolle ning sõidukijuhtidel tuli alkomeetrisse puhuda 921 527 korda. Joobes juhte tabasid politseinikud 7145, neist 37 protsenti oli kriminaalses ehk vähemalt 1,5-promillises joobes.
Politsei alustas kaheksa mobiilse kiiruskaameraga liiklusjärelevalvet mullu juulis. Kokku tuvastasid mobiilsed kiiruskaamerad möödunud aastal 22 203 rikkumist. Enamik riigieelarvesse laekuvatest trahvidest tuleb just PPA vahendusel.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles, et riigiasutused määrasid 2019. aastal trahve esialgsetel andmetel 16,5 miljoni euro ulatuses. Heinapuu rõhutas, et andmed on esialgsed ja neid kindlasti täpsustatakse.
