Nii värskeid kui ka 2014. aasta andmeid analüüsides leidsid teadlased, et umbes 40 protsenti Eesti palgalõhest seondub ettevõtete ja ametipositsioonide erinevusega, samas kui eelmises, 2010. aasta analüüsis õnnestus nii selgitada 15 protsenti palgalõhest.
Naised peavad aastas sama palga välja teenimiseks meestest ligi kolm kuud aastas rohkem töötama, teatas Tallinna Ülikool esmaspäeval tähistatava Eesti võrdse palga päeva eelõhtul. Esmaspäev, 23. märts on kuupäev, mil Eesti naised on välja teeninud Eesti meeste eelmise aasta palga – põhjuseks sooline palgalõhe.
Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7 protsenti madalam kui meestöötajatel, samas kui Euroopa Liidu keskmine on peale Suurbritannia lahkumist 14,8 protsenti. Kuna senised analüüsid pole leidnud selgeid põhjusi, miks meeste ja naiste palgad Eestis sedavõrd erinevad, tellisid Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja sotsiaalministeerium selle väljaselgitamiseks Tallinna Ülikooli teadlastelt põhjalikuma uuringu, mis kestab 2021. aasta lõpuni.
Esialgne analüüs näitab, et Eestis on tähelepanuväärsed erinevused palgas ametikohtade ja valdkondade võrdluses, naised ja mehed kipuvad aga koonduma eri ametikohtadele ja valdkondadesse. Värskete ja 2014. aasta põhjalike andmete najal leidsid uurijad, et umbes 40 protsenti palgalõhest on võimalik seostada ettevõtete ja ametipositsioonide erinevusega. Eelmises, 2010. aasta analüüsis õnnestus nii selgitada 15 protsenti palgalõhest.
125 000 Eesti töötaja andmeid hõlmanud uuring näitab, et palgalõhe kehtib kõigi vaadeldud sotsiaalmajanduslike rühmade lõikes. Käärid meeste ja naiste tunnipalgas on suurimad keskealiste seas, samuti on suhtelised erinevused suuremad muu emakeelega ning madalamate haridustasemetega inimeste seas.
Naised töötavad sama vanade ja sama haridustasemega meestega võrreldes suurema tõenäosusega ametikohtadel ja tegevusaladel, kus üldine palgatase on madalam. Analüüsi tulemustest võib näha viiteid mitmetele tuntud palgalõhet põhjustavatele mõjuteguritele, ültes uuringurühma juhtiv Tallinna Ülikooli professor Marge Unt.
“Näiteks klaaslagi, kus kõrgema kvalifikatsiooniga naiste juurdepääs paremini tasustatud ametikohtadele on piiratud, ning klaaslift, mille järgi mehed liiguvad karjääriredelil samade oskustega naistega võrreldes kiiremini,” selgitas Unt.
Ametiga seotud tegurid selgitavad üsna hästi palgaerinevusi madalapalgaliste grupis. Kõrgepalgaliste puhul ei suuda analüüs veel selgitusi pakkuda.
“Kõik analüüsi kaasatud tunnused – haridusest ja vanusest kuni ametikohani – suudavad naiste palka ennustada meeste omast täpsemini, mis viitab sellele, et meeste palkade kujunemisel mängivad rolli teistsugused tegurid,” märkis Unt.
Üks neist teguritest võib olla organisatsioonides kehtivad kirjutamata reeglid. Näiteks on professori sõnul näha, et Eesti omanikega eraettevõtetes on palgalõhe väiksem kui välismaiste omanikega ettevõtetes. Samuti on palgalõhe suurem ettevõtetes, kus ka naiste osakaal töötajate seas on suurem.
Et aru saada, kuidas ettevõttesisesed tegurid mõjutavad palkade kujunemist, teevad teadlased parasjagu intervjuusid Eestis tegutsevates ettevõtetes.
“Kui statistikat analüüsides suutsime erinevatele teguritele omistada 40 protsenti palgalõhest, siis intervjuude abil loodame saada aimu, mis on need ühiskondlikud või üksikisikute hoiakud ja valikud, mis palkade kujunemist mõjutavad,” rääkis Unt.
Järgneva uuringu eesmärk ongi tema kinnitusel välja selgitada ülejäänud 60 protsenti palgalõhest. Näiteks: mis on need mehhanismid – organisatsiooni tasandil või laiemalt – mille tõttu palgalõhe seletamisel ei ole Eestis eriti tuge traditsiooniliselt inimkapitali kirjeldavatest teguritest. Samuti, miks meil esinevad nii suured valdkondade- ja ametikohtadevahelised palgakäärid.
Palgalõhe põhjuste paremaks selgitamiseks ning seeläbi lõhe vähendamise võimaluste otsimiseks tellisid Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja sotsiaalministeerium eelmisel aastal uuringu, mis kannab pealkirja “Soolise palgalõhe vähendamine” ja kestab järgmise aastani. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ning statistikaamet. Teadustööd rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. Projekti tellis sotsiaalministeerium, eelarve on 615 789 eurot.
