Tallink Grupi kinnitusel avalikustas LHV enda tehtud laenupakkumise siis, kui laevanduskontsern oli selle juba tagasi lükanud.
“Tallink ei pea õigeks arutada avalikkuse ees oma juhtimisotsuseid ega talle tehtud erinevate pakkumiste sisu. Esmakordselt meie tegevuse ajaloos aga otsustas üks laenupakkuja – LHV, sel korral 16. aprillil kell 16.49 – teavitada läbi uudisteagentuuri BNS, et on teinud Tallinkile finantseerimispakkumise ning alustada seeläbi pakkumiseteemalist arutelu Eesti meedias ja avalikkuses. Sellele eelnevalt oli Tallink Grupp AS kell 16.31 samal päeval andnud pakkumisele kirjalikult eitava vastuse,” teatas kontsern.
Tallink Grupp on enda sõnul kriisi vältel mitmete partneritega laenuläbirääkimisi pidanud, kuid börsifirmale kohaselt on need toimunud konfidentsiaalselt. Ka otsustest teavitamist kavandas kontsern börsireeglitest lähtuvalt ning tavapärast äripraktikat järgides.
“Laenupakkumise avalik debatt ei olnud Tallink Grupi kavandatud, kuid kuna temaatikat on tänaseks meedias põhjalikult kajastatud enamasti mitte kõiki pakkumisega seotud fakte korrektselt esile tuues ning seeläbi kahjustades Tallink Grupi mainet, peame ainuõigeks avalikustada tehtud pakkumise tingimused ning neid ka kommenteerida,” märkis Tallink enda teadaandes.
“Reedel, 17. aprillil antud intervjuudes avaldasid nii LHV Grupi nõukogu esimees Rain Lõhmus kui LHV Grupi juhatuse esimees Madis Toomsalu meie kontsernile tehtud pakkumise detaile, kuid seda tehti osaliselt ning kohati faktiliselt ebakorrektselt,” selgitas Tallink. “Tulenevalt avalikkusele ebatäpse informatsiooni esitamisest, on AS Tallink Grupp otsustanud seletada lahti tehtud pakkumise sisu, mille on LHV Varahalduse ja LHV Panga poolt allkirjastanud Madis Toomsalu ning Novalpina Capitali poolt Stefan Kowski ja Tallinkile edastanud Novalpina Capitali esindaja Kristjan Piilmann.”
Reede õhtul eetris olnud “Aktuaalse kaamera” reporter sõnas, et Rain Lõhmuse sõnul oli tegemist igati mõistliku laenupakkumisega, mille intress jääb 5–10 protsendi vahele. Sama väite oli Rain Lõhmus esitanud samal päeval Vikerraadio saates Uudis+. Samal päeval väitis LHV Grupi nõukogu esimees Rain Lõhmus intervjuudes, et peale laenu konverteerimist aktsiateks jääks pakkujate osalus väiksemaks kui AS Tallink Grupp tänase suurima aktsionäri osalus. See väide ei vasta Tallinki sõnul aga tõele ega ole ka kooskõlas tehtud pakkumisega.
LHV Grupi juhatuse esimees Madis Toomsalu väitis erinevatele meediakanalitele antud intervjuudes, et sisuliselt on tegu tagamata laenuga – selliste laenude riskitase on kõrgem, eriti arvestades nende mitteamortiseerumist ja sisulist allutatust ülejäänud laenudele.
Tehtud pakkumise nimetamine tagamata laenuks ei vasta Tallinki kinnitusel samuti tõele ega ole kooskõlas tehtud pakkumisega.
Ülaltoodust lähtuvalt avalikustas laevanduskontsern LHV Varahalduse, LHV Panga ja Novalpina Capitali laenupakkumise põhipunktid koos Tallink Grupi selgitustega.
Täpsemal oli pakkumine tehtud laenusummale kuni 200 miljonit eurot tähtajaga kuni neli aastat. Laenu oleks saanud korraga tagasi maksta nii tähtaja saabumisel kui ka varem – alates ühest aastast peale laenulepingu sõlmimist. Varasemal lõpetamisel kui neli aastat rakendunuks aga 2-protsendine lisatasu, mis tähendanuks 200 miljoni puhul 4 miljonit. Laenuintress olnuks 6 protsenti aastas ning täiendavalt 2 protsenti aastas kapitaliseeritud osalt.
200 miljoni eurose laenu korral tähendanuks see vähemalt 16 miljonit eurot aastas ning kokku rohkem kui 64 miljonit eurot nelja aasta peale. Määratlus “rohkem kui” on tingitud kapitaliseeritud intressikulu kumulatiivsest muutusest.
Lepingu sõlmimise 3,5-protsendine tasu ulatunuks 200-miljonilise laenu korral 7 miljonini.
Optsioon konverteerida laenu põhiosa aktsiateks, aktsia osakaalu lahustumise kaitsega täiendavate kapitalimahutuste korral, pakkumise tegemise või lepingu sõlmimise päeva aktsiahinnaga -10 protsenti.
Pakkumise tegemise päeval oli Nasdaq Tallinna börsil AS Tallink Grupp aktsia sulgemishind 0,666 eurot.
“-10 protsenti teeb hinnaks 0,5994 eurot. 200 miljoni konverteerimise korral tähendab see 333 667 000 lihtaktsiat. Tallink Grupil on täna börsil noteeritud 669 882 040 aktsiat,” märkis laevanduskontsern.
Aktsiaoptsiooni kasutamise järel kujunenuks pakkujate aktsiaosaluseks 33,2 protsenti.
Reede seisuga on LHV pensionifondidel avalikest andmetest lähtuvalt 9 904 158 Tallink Grupp aktsiat. Kokku kujuneks optsiooni rakendudes aktsiaomandiks 34,2 protsenti. Grupi suurima aktsionäri, AS Infortari aktsiaomandi suuruseks kujuneks peale eelpool toodut 26,2 protsenti.
“Võimalus kasutada optsiooni ning konverteerida laen osaluseks laenuandja äranägemisel. Optsiooni rakendamise võimalust fondi soovi korral, pakkumise osana, kinnitas AS LHV Grupp nõukogu esimees Rain Lõhmus 17. aprilli Eesti rahvusringhäälingu Vikerraadio saates Uudis+,” märkis Tallink enda teadaandes.
Tagatisena oleks esimese järjekorra pandid rakendunud kogu Tallinki olemasolevale materiaalsele varale. Täiendavad tagatised oleks täpsustatud läbirääkimistel.
Tallink Grupi varade maht on circa 1,5 miljardit eurot. Lisaks on pakkumises viidatud täiendavate garantiide vajadusele.
Nõukogu koosseisus olev proportsionaalne esindatus vähemuse kaitseõigusega tähendanuks vetoõigust teatud küsimuste otsustamisel kontserni nõukogus.
Tallink Grupp hinnangul ei kaitse LHV pakkumine ei laevanduskontserni, enam kui 11 000 aktsionäri, ligikaudu 7300 töötaja, 6800 koostööpartneri ega nende töötajate ja Eesti riigi strateegilisi huve. Ka oleks LHV ja Novalpina seatud tingimuste täitmine nõudnud nõusolekute saamist teatud seltsi võlausaldajatelt varasemalt sõlmitud lepingute alusel, mida LHV ja Novalpina antud kahepäevane tähtaeg tingimuste aktsepteerimiseks ei oleks võimaldanud.
Tallink Grupp rõhutab, et ei pea heaks tavaks kõnealuste tingimuste avalikustamist, pretsedenditu samm tuli astuda seoses LHV-poolse finantseerimisettepaneku meedias avalikustamise järgselt levima hakanud valeväidete ning mittetäielikult avaldatud tingimuste tõttu valearusaamade vältimiseks.
