Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on koroonaviiruse kriisi mõju tööturule jõudnud kiiresti, sest üheaegselt said pihta nii nõudlus- kui ka pakkumispool ning esimesena sattus löögi alla just tööjõumahuks teenindussektor.
“Seda näitab registreeritud töötute arvu kiire kasv märtsis ja aprillis. Samas on valitsuse kriisimeetmed aidanud töökohti alles hoida ja töötuse kasvu leevendanud,” ütles Soosaar pressiteates.
Aprillis said ettevõtted palgahüvitist praeguseks teadaolevalt juba üle 91 000 töötaja jaoks, kes moodustavad kõigist Eesti palgatöötajatest ligikaudu 15 protsenti. “Sealhulgas saadi hüvitist majutuse ja toitlustuse vallas ligikaudu 45 protsendi palgatöötajate eest ja töötlevas tööstuses pea viiendiku eest. Ilma selle meetmeta oleks töölepingute lõpetamine olnud kindlasti märksa ulatuslikum,” nentis ökonomist.
Soosaare sõnul seab palgakulude hüvitamisele pikemas vaates piirid selle kulukus ning tuleb olla valmis selleks, et osa töökohti kriisist rohkem räsitud valdkondades kaob. “Nii et on tähtis, et töökoha kaotanud inimesed saaksid riigilt tuge oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks, et nad saaksid edaspidi tööd leida kasvupotentsiaaliga valdkondades,” ütles ta.
2020. aasta esimeses kvartalis suurenes hõive aasta varasemaga võrreldes 1,3 protsenti ja tööturul osalemise aktiivsus kasvas. Hõive kasvu toetas nii selle aasta esimeses kvartalis kui ka möödunud aastal põhiliselt teenustesektor. Tööstussektori hõives peegeldus majanduse jahenemine.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr Eestis 71,7 protsenti, tööhõive määr 68,1 protsenti ning töötuse määr 5 protsenti – töötuid oli veidi rohkem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet reedel.
