Eesti Ringmajandusettevõtete Liit esitas neljapäeval riigikogu keskkonnakomisjonile oma ettepanekud menetluses oleva jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmiseks.
Muu hulgas tehti ettepanek, et üleminek pakendimaterjalide ringlusse võtu suurendamiseks oleks etapiline, vältimaks taas ootamatusi või hirmu jäätmetrahvi ees aasta enne sihttaseme täitmise kohustust.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul esitavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid Euroopa Komisjonile igal aastal andmed jäätmete ja nende ringlussevõtu osakaalu kohta ning EL-i on seadnud sihttasemete protsendid, mille liikmesriigid peavad saavutama eri jäätmeliike eraldi kogudes. Eesmärk on suurendada pakendite taaskasutust aastaks 2030 kümme protsenti.
“Euroopa Liidu jäätmete taaskasutamise sihtarvude järgi oleksime pidanud aastaks 2020 korduskasutama ja/või materjalina ringlusse võtma 50 protsenti segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberist ja papist, plastist ja klaasist. Oli näha, et seda me ei täida, kuigi sihttaseme saavutamiseks ning vajalike muudatuste elluviimiseks oli aega piisavalt. Seekord peaksime tegutsema targemalt, et ei juhtuks samamoodi,” ütles Rüütelmann.
Ringmajandusettevõtete liit teeb ettepaneku võtta pakendimaterjali sihttasemete täitmise kohustus üle selliselt, et jaotada 2025. aasta sihtmäärad viie aasta peale ja 2030 sihtmäärad jaotada ära järgmise viie aasta peale. Selliselt oleks kõik taaskasutusorganisatsioonid kohustatud panustama ringluse kasvu järjepidevalt. „Me näeme, et on oluline, et võtaksime sihttasemeid tõsiselt ning hakkaksime nende saavutamiseks tõsiselt võtma ka liigiti kogumist – see on investeering oma elukeskkonda ja tervisesse, mitte numbrite püüdmine,“ täpsustas Margit Rüütelmann.
„Euroopa Liidu jäätmekäitluspoliitika eesmärk sihtarvude seadmisel ja nõudmisel, et sihttasemeid saavutataks ei ole numbrite püüdmine või linnukese saavutamine. Jäätmete liigiti kogumise ning materjalina ringlusse võtmise sihtarvude seadmise mõte on ikkagi kahandada jäätmete mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, samuti parandada ressursitõhustust, et rohkem materjale kogutaks liigiti ning võetaks uuesti materjalina kasutusele. Lihtsustatult: jäätmed ei ole prügi, jäätmed on ressurss,“ selgitas Rüütelmann.
Seaduseelnõu järgi peaks olema Eesti uute pakendimaterjalide ringlussevõtu sihttasemete saavutamise hüpe viie aasta pärast „2025. aastaks peaksime saavutama uue sihttaseme. Varasem kogemus olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmisega 2020. aastaks näitab, et pikaajalise eesmärgi seadmine ei motiveeri ei riiki, ettevõtjaid ega ka jäätmetekitajaid. Viimasel minutil midagi ära teha on keeruline ja liiga koormav ning eks seetõttu muudeti jäätmetrahvist pääsemiseks ka arvutusmetoodikat. Sellest tulenevalt on ringmajandusettevõtete liidu ettepanek seekord, pakenditega teha teisiti,“ rääkis Rüütelmann.
