Lääneranna vallavalitsus otsustas kaevata Mihkli küla kinnistu geoloogilise uuringu taotluse edasi riigikohtusse, soovides teada saada, kustmaalt jookseb piir, millal omavalitsus võib kohalike elanike soovil öelda ei.
Probleemi eellugu ulatub 2017. aasta detsembrisse, kui OÜ E&A Transport esitas geoloogilise uuringu taotluse. Mullu aprillis ütles Lääneranna vallavolikogu sellele ei. Arendaja polnud sellega nõus, kuid volikogu ei muutnud meelt. Oktoobris leidis kohus, et volikogu otsus polnud põhjendatud, kuna argumendid puudutasid peamiselt kaevandamise mõju, mitte uuringuid. Paralleelselt protsessis arendaja keskkonnaametiga. Detsembris esitas amet eelnõu jätta uuringuluba välja andmata, kirjutab Pärnu Postimees. Pärast E&A Transpordilt saadud tagasisidet koostati uus eelnõu ja nüüd küsiti valla arvamust.
Mullu naistepäeval kohtumisel avaldasid kohalikud elanikud vastumeelsust geoloogiliste uuringute suhtes looduskaitseala kõrval. Elanikud kardavad, et uuringuile järgneb kaevandusloa taotlus ja kaevandamine keset küla. Punase tule andis möödunud aasta mais Lääneranna volikogugi.
E&A Transport kaebas volikogu otsuse juuni alguses Tallinna halduskohtusse, sedastades, et Lääneranna vald lähtus otsuse tegemisel lubamatutest kaalutlustest: põhjendused pole esitatud uuringute, vaid võimaliku kaevandamise vastu. Nii Tallinna halduskohus kui ringkonnakohus tunnistasid vaidlustatud otsused õigusvastaseks ja kohustasid vastustajat uuesti esitama arvamuse kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest alates.
Kohtud leidsid, et kui omavalitsus nõustub uuringuloa andmisega, on võimalik siiski edaspidi keelduda kaevandamisluba kooskõlastamast. Otsuses märgiti, et vald lähtus otsust tehes valedest argumentidest, kuna rõhutakse kaevandamise eeldatavale mõjule. Need ei ole oma intensiivsuse, kestuse ja ulatuse poolest võrreldavad geoloogilise uuringu mõjuga. Kohalike inimeste hirmud lähtuvad võimalikust tulevasest kaevandamisest ja nendele on tuginetud geoloogilise uuringu kooskõlastamisest keeldumisel. Kohtu hinnangul ei piisa uuringuloa kooskõlastamisest keeldumiseks ainuüksi argumendist, et tulevikus on uuringualal kaevandamine kehtiva üldplaneeringu piirangute kohaselt ebatõenäoline.
Üldplaneering ei välista geoloogilise uuringu korraldamist. Vaidlustatud otsustest ei nähtu, et uuring oleks vastuolus üldplaneeringu rohevõrgustiku ala suhtes sätestatud kasutustingimustega, takistaks väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikul otstarbel või kahjustaks pärandkultuuri objekte. Nõusoleku andmisest keeldumiseks ei piisa ka valla üldsõnalisest seisukohast, et geoloogiline uurimistöö ei ole otstarbekas uuringuruumis, kus maavara kasutuselevõtt on tulevikus ebatõenäoline.
Uuringutulemustel on iseseisev väärtus isegi siis, kui kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajadusel muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Samuti võib taotlejale selguda kaevandamise ebaotstarbekus. Vald kaebas aga ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.
Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnutsi soovivad nad teada, kustmaalt see avaliku huvi ehk kogukonna soovidega arvestamine põhjendatud on. “Inimesed väljendavad selgelt seisukohta, et nad ei soovi ei uuringut ega karjääri,” rääkis vallajuht Pärnu Postimehele. “Kas karjäär tuleb või ei, on ainsad uuringu eesmärgid.”
Uuringuluba taotleva E&A Transpordi juhatuse liige Andres Meier ei mõista, mille pärast vald kohtus käib ja raha kulutab. Talle on arusaamatu, kuidas saab kohalik elanik takistada uurimast, mis temale kuuluva maa sees peitub. “Kui sa paned kartuli maha, soovid ka teada saada, kas sinna tuleb neli kartulit alla või kaks,” mõtiskles Meier.
Keskkonnaamet on pikendanud Mihkli II geoloogilise uuringu loa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tähtaega 30. septembrini ja geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse tärminit 31. detsembrini.
