Kuigi Eesti ja mõnede naaberriikide pinnase kaadmiumisisaldus on üks väiksemaid Euroopas, võivad väetiste kaadmiumisisalduse ebapiisavad piirnormid EL-is kaasa tuua kaadmiumi sisaldavate toiduainete levimise riikidesse, kus seda raskmetalli esineb seni vähe.
Euroopa Toiduohutusameti 2012. aasta ülevaate kohaselt pärines eri vanuserühmade toidust omastatav kaadmium enamasti kartulitest (13,2%), teraviljatoodetest nagu leib, sai ja kuklid (11,7%) ja valikpagaritooted (5,1%), samuti šokolaaditoodetest (4,3%), lehtköögiviljadest (3,9%) ja veemolluskitest (3,2%).
Eesti Konjunktuuriinstituudi 2019. aasta aruande kohaselt on Eesti sortimendis suurim importtoodangu osakaal taimeõlil (95%), kuid suurelt jaolt on välismaalt pärit teraviljatooted, nt kaerahelbed (impordi osakaal 87%) ja küpsised (82%). Nisujahust on sisse veetud 53%. Kui teraviljatooted on valmistatud rohke kaadmiumiga kokku puutunud viljast, võib see kahjulik raskmetall jõuda toiduna turgudele, kus omamaine kokkupuude kaadmiumiga on väike, arvab maailma juhtivaid fosfaadipõhiste väetiste tootjaid esindav rahvusvaheline ühendus Safer Phosphates.
45% Euroopa põllumajandusmaast sisaldab kaadmiumi
Euroopa Keskkonnaagentuuri koostatud keskkonnaseisundi aruande European Environment – State and Outlook 2020, järgi on suure raskmetallide sisaldusega fosfaatidest toodetud fosformineraalväetistest pärinev kaadmium ladestunud 45% Euroopa põllumajandusmaast. Sellist ladestumist on peamiselt Lõuna-Euroopas; Eesti ja teiste Balti riikide pinnase kaadmiumisisaldus on muu Euroopaga võrreldes väike. Safer Phosphates on seisukohal, et kui riikide valitsused suure kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamist ei piira, kasvab Eestis haritava maa kaadmiumiga saastumise oht.
Euroopas ületab 21% põllumaade pealismulla kaadmiumisisaldus põhjaveele kehtestatud piirnormi 1,0 mg/m3 (joogiveele kehtestatud piirmäär). Seetõttu tuleb mullastiku raskemetallisisaldust hoolikalt jälgida, ütleb Euroopa Keskkonnaagentuur.
Soome Toiduohutusameti uuringu kohaselt ületas suure osa Soome laste toidust ja kraaniveest saadava kaadmiumi hulk lubatud nädalase koguse (2,5 mikrogrammi kehakaalu kilogrammi kohta nädalas).
Ohutuma toidu nimel tuleks kaadmiumi lubatud kogust ELi-s vähendada 60 ühikult 20 ühikule.
Safer Phosphatesi kinnitusel võib kaadmiumi vähest ladestumist mõnes Läänemere piirkonna riigis selgitada vähese kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamisega. See tähendab, et kohalike toiduainete kaadmiumiga saastumise oht on Eestis väike. Olukorda võib ohustada 2019. aastal vastu võetud EL-i määrus, millega väetiste maksimaalseks lubatud kaadmiumisisalduseks on kehtestatud 60 mg/kg Cd P205. See määrus lubab kasutada suurema kaadmiumisisaldusega väetisi, mistõttu suureneb Eesti põllumaa saastumisoht.
Euroopa riikide valitsused peaksid toetama sellist poliitikat, mis võimaldaksid järk-järgult vähendada anorgaaniliste väetiste kaadmiumisisaldust ning ka muuta selle aine sisaldus põllumajandustoodetes läbipaistvamaks, leiab Safer Phosphates. Eestil on võimalik enne uue määruse jõustumist 2022. aastal olukorda parandada, nõudes EL-i piirmäärast rangemat piirmäära, millega lubatud kaadmiumisisaldus oleks 20 milligrammi kilogrammi kohta (20mg/kg Cd P205).
Kaadmium on toksiline kemikaal, mida Maailma Terviseorganisatsioon loeb 1. kategooria kantserogeeniks.
Kokkupuude kaadmiumiga kätkeb ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. On teada, et kaadmium ladestub pinnasesse ning imbub põhja- ja pinnavette. Kaadmiumi omastavad põllukultuurid, mistõttu selle hulk suureneb ka loomades ja toidus ning võib kahjustada inimeste tervist. Eesti Maaeluministeerium on välja andnud infomaterjali Kaadmiumist toidus taimekasvatussaaduste tootjale.
