Teiste riikide hulgas Eestile plaani kohaselt eraldatav AstraZeneca koroonavaktsiini uuring on võimaliku kõrvaltoime ohu tuvastamiseks pandud ootele.
Euroopa Komisjon sõlmis 27. augustil ravimifirmaga AstraZeneca eelostulepingu COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Praeguseks on koroonavaktsiini kolmanda faasi uuring peatatud, et selgitada, kas vaktsiiniga võib kaasneda kõrvaltoimeid.
“Vaktsiini väljatöötamisel tuleb läbida kolm uuringute faasi enne Euroopa Liidu turul müügiloa taotlemist. AstraZeneca väljatöötatav COVID-19 vaktsiin on jõudnud kolmanda faasi mahukate kliiniliste uuringuteni, mida viiakse läbi Suurbritannias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ning USA-s. Mistahes mahuka uuringu puhul on tõenäoline, et mingi hulk osalejatest kogeb uuringu käigus terviseprobleeme. Eesti ei osale nimetatud kliinilistes uuringutes, ootame toimunu kohta täpsustavat infot AstraZenecalt,” rääkis rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.
“Uuringu ajutine peatamine ohutuskaalutlustel, kuni asjaolusid uuritakse, on üks uuringu läbiviimise standardkorraldustest. Seega on AstraZeneca ohutusandmeid hinnates toiminud vastutustundlikult ning järginud kliiniliste uuringute tavaprotseduure. Uuringu jätkumine sõltub hindamistulemustest,” lisas Laarmann.
Euroopa Liit on peagi jõudmas lisaks AstraZenecaga sõlmitud eelostulepingule veel kuue COVID-19 vaktsiinitootjaga eelostulepinguteni. “Reaalse ostuni kõikide nende eelostulepingute alusel aga jõuame üksnes siis, kui vastav tootja on saanud Euroopa Komisjonilt ka oma väljatöötatud vaktsiinile müügiloa. Müügiloa saavad üksnes need vaktsiinid, mille katsetused on läbinud kõik vajalikud uuringud, sealhulgas kliinilised testid, neid on hinnanud eksperdid ja need on kvaliteetsed, efektiivsed ning ohutud. Praeguse seisuga ei ole ükski vaktsiinitootja veel saanud oma vaktsiinile müügiluba,” selgitas Laarmann.
Laarmanni sõnul ootavad nad endiselt, et AstraZeneca jõuaks esimesel võimalusel ohutu, efektiivse ja kvaliteetse vaktsiiniga Euroopa Liidu turu müügiloani. “Sõltumata sellest jätkame Eesti poolelt osalust Euroopa Liidu ühises COVID-19 vaktsiinide hankes nagu algselt plaanitud ja võimalike riskide – üks või teine vaktsiinitootja ei saa oma väljatöötatavale vaktsiinile müügiluba erinevatel põhjustel või hilineb esialgse plaaniga võrreldes oluliselt või jõutakse turule lõpuks vakstiiniga, mis toimib vaid teatud eagrupil ja muu sellise – hajutamiseks tuleb kindlasti Eestil kaaluda ka teiste vaktsiinitootjatega Euroopa Liidu ühisläbirääkimiste raames eelostulepingutesse minekut.”
Eesti ühines möödunud kuu lõpus AstraZeneca eelostulepinguga, mille sõlmis tootjaga Euroopa Komisjon liikmesriikide nimel. Eesti on taotlenud eelostulepingu raames 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. Euroopa Komisjon on koostamas jaotuskava, mille alusel vaktsiinikogused liikmesriikidele eraldatakse.
Augusti lõpul olid Euroopa Komisjonil COVID-19 vaktsiini soetamiseks lõpusirgel läbirääkimised ka ravimifirmadega Sanofi-GSK, Johnson&Johnson, CureVac ja Moderna.
