1. juulist kuni 30. septembrini küsiti Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefonilt kõige sagedamini selgitust isikuandmete nõusolekuta avaldamise kohta ja seda ennekõike sotsiaalmeedias, näiteks kurdeti sageli kellegi poolt „häbiposti“ pandud video või foto üle, mida avaldaja ei ole nõus eemaldama.
Andmetöötluses kehtib põhimõte, et kui isikuandmed avaldatakse ilma õigusliku aluseta ja eesmärgita, on inimesel õigus nõuda avaldajalt oma isikuandmete kustutamist. Kui keegi on pannud teise inimese sotsiaalmeedias häbiposti ja ei ole nõus andmeid eemaldama, peab ta arvestama sellega, et olukord võib pöörduda tema enda vastu. Inimene, kellele tekitatakse avaldamisega kahju, saab pöörduda avaldaja vastu kohtusse. Alati lasub vastutus andmete avaldamise tagajärgede eest avaldajal. Sama põhimõte kehtib ka teiste inimeste jagatud info avaldamisel.
Kokku tehti inspektsiooni nõuandetelefonile kõnesid kolmekuulise perioodi jooksul 317, millest 50 kõne puudutasid andmete avalikustamist. Teised enimküsitud teemadeks olid andmetöötlus töösuhetes, salvestusseadmete kasutamine ja andmetöötlus korteriühistutes.
Nelja enimküsitud teemavaldkonna juures väärib inspektsiooni kinnitusel märkimist, et perioodil juulist septembrini on võrreldes eelnevate perioodidega inspektsiooni nõuandetelefoni numbrit valinud üha rohkem andmekaitsespetsialistid, kes uurivad, kuidas kirjutada andmetöötluse tingimusi, kuidas esitada rikkumisteateid või kuidas panna paika majasiseseid andmetöötlusreegleid.
