Kiirabitöötajate äsja loodud ametiühing kutsub meedikuid endaga liituma olukorras, kus vaktsineerimist mitte soovivaid kiirabitöötajaid ähvardab vallandamine hoolimata sellest, et seadus selleks alust ei anna.
“Kriisihetkedel on eriti oluline, et demokraatiat ja inimõigusi ei tallataks jalge alla, olgu selleks mistahes ettekääne,” kirjutab ametiühing pressiteates. “Eriti kriitiline on see inimese tervise ja bioeetika valdkonnas. Inimkond on ajaloo jooksul saanud liiga valusaid õppetunde, mis ei tohiks enam kunagi korduda.”
“Olukorras, kus tööandja ähvardab vaktsineerimata töötajaid ühepoolse lepingu lõpetamisega esmase meetmena, leiavad töötajad, et riivatud on mitmeid nende põhiõigusi: õigus võrdsele kohtlemisele, õigus olla mitte allutatud meditsiinilistele ja teaduskatsetele, õigus vabale eneseteostusele, õigus isikupuutumatusele, õigus eraelu puutumatusele, õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele,” märgivad kiirabitöötajad. “Rääkides sellest, milliseid vaktsiine või muid farmakoloogilisi preparaate manustada, on tegu rangelt isikute vaba tahte ja vaba otsustamise sfääriga, ning kui seda ignoreeritakse erinevate ähvarduste ja sunnimeetmete elluviimisega, ongi tegemist sundvaktsineerimisega.”
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, Eesti põhiseadusega sätestatud põhiõigustest ning bioeetika alustest lähtuvalt moodustasidki kiirabitöötajad Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühingu. Ühingu moodustamist kiirendas küsimus vaktsineerimise vabatahtlikkusest.
“Kiirabitöötajad, kes ei soovi ennast immuniseerida antud hetkel vaktsiiniga, millele on Euroopa Liidu Ravimiamet andnud tingimusliku kasutusloa vajalikke katsetamise etappe läbimata ja vaktsiini tõhususe, ohutuse, otstarbekuse, kasulikkuse ja muu seesuguse hindamiseks piisavat teaduslikku teavet omamata, ei kuulu vaktsiinivastaste hulka, kuna enamik ametiühingusse koonduvatest töötajatest on vaktsineeritud teiste oluliste vaktsiinidega. Samuti pole tegemist maailmavaatelise erinevusega, vaid tugineme oma otsustes Eesti põhiseadusele, tõenduspõhistele uuringutele, ja bioeetilistele aluspõhimõtetele,” märgib ametiühing.
Valitsuse määruse järgi tuleb vaktsineerimisvõimalus tagada töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Tagamisvõimalust ei saa aga tõlgendada kui luba kedagi end vaktsineerima survestada. Sunnimehhanismidena võib muuhulgas vaadelda ka ähvardamist elatise kaotusega.
“Peame arvestama, et Euroopa ravimiamet on andnud Covid-19 vaktsiinidele tingimusliku kasutusloa, millele kohaldatakse täiendavat järelvalvet. Vaktsiiniuuringud kestavad veel mitu aastat, vaktsiin ei ole sobilik mitmetele elanikkonnagruppidele ning kõiki kõrvaltoimeid ja võimalikke tüsistusi veel „ei ole teada“ – nagu vaktsiinide tootjad ise preparaatide infolehtedel avaldavad,” märgivad ametiühingu asutajad.
Olemasolevate ja väljatöötatud koroonavaktsiinide tõhusust ei saa antud etapis seega pidada sajaprotsendiliselt tõhusaiks ja ohutuiks. Samuti ei saa käsitleda neid vaktsiine kuldstandardina – kõnealuste vaktsiinide väljatöötamisel on astutud alles esimesed sammud ja suure tõenäosusega tuuakse tulevikus turule oluliselt tõhusamad ning paremini kaardistatud kõrvalmõjudega vaktsiinid.
Kiirabitöötajad tuletavad ka meelde, et erinevalt mitmetest teistest Euroopa Liidu riikidest puudub Eestis igasugune vaktsiinikahjustuste kompenseerimise süsteem. Näiteks Soome on koroonavaktsiini kahjustuste kompenseerimiseks eraldanud 300 miljonit eurot – sellest 30 miljonit tänavuseks aastaks. Vastutuse küsimus seonduvalt riskidega on Eestis täielikult reguleerimata – pole teada, milline on vaktsineerimist nõudva tööandja vastutus, milline vaktsineerimist korraldava valitsuse vastutus ja milline vaktsiinide tootjate vastutus, leiavad kiirabitöötajad. Seetõttu jääb võimalike vaktsiinikahjude korral kogu raskus tõenäoliselt vaktsineeritava isiku enda kanda.
Tutvunud valitsuse määrusega “Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend”, leidis ametiühing, et kiirabibrigaadi töö puhul kehtivad väga konkreetsed nõuded, mille hulka ei kuulu immuniseerimise passi olemasolu tõendamine. Samuti ei leidnud ametiühing töötervishoiu ja tööohutuse seadusest vaktsineerimise ega sellele vastavat mõistet, mis kohustaks töötajat olema vaktsineeritud tööohutuse eesmärgil.
“Arutelu all olevad riskianalüüsid ei saa põhineda paljasõnalistel ütlustel või arvamustel, vaid kindlatel ja esinduslikel uuringutel ning tõenduspõhisusel,” hoiatavad kiirabitöötajad. “Täna aga teame, et ka vaktsineeritud isikud võivad nakatuda kõnealuse viirusega ja olla seega ka viiruse edasikandjateks, seega vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste väga erinev kohtlemine ei ole kuidagi tõenduspõhine. Teisisõnu puudub tõendatav faktipõhine teave selle kohta, et kaitsevahendeid kasutav vaktsineerimata kiirabitöötaja kujutaks endast patsientidele märkimisväärselt suuremat nakkusohtu kui vaktsineeritud kiirabitöötaja. Tegu on hüpoteesi, mitte aga tõendatud faktiga.”
Ametiühing heidab valitsusele ette ka olukorda, kus töötajad, kes on juba üle aasta andnud endast kõik, töötades ühiskonna hüvanguks ja inimeste päästmiseks ennastsalgavalt ning tihti topeltkoormusega, töötajad kes on kogu hingest võidelnud eesliinil oma patsientide eest ja nendega koos, on saanud kohtlemise osaliseks, mida nad poleks kunagi oodanud, ja seda vaid sellepärast, et ei soovi eksperimentaalset vaktsiini vastu võtta.
Ametiühing tuletab meelde, et seni on isikukaitsevarustusena väga efektiivselt töötanud ka mask ja respiraator, kaitseprillid ja visiir, kittel ja kilepõll või kaitseülikond, kahekordsed kummikindad, jalanõukatted ja müts. Pole tõestatud, et kiirabitöötaja oleks kedagi seni nakatanud.
Puudub info ka selle kohta, et ükski kiirabitöötaja oleks ise nakatunud töökohustusi täites – Tallinna Kiirabi koosoleku memos seisab: “Meie teada on kõik töötajad nakatunud väljaspool töökohta, mitte kiirabis”.
“Täna peame kokku hoidma rohkem, kui kunagi varem. Meie väärtuslikud töötajad, oma ala professionaalid, keda sellise kohtlemise tõttu ei väärtustata piisavalt ning kelle suhtes on meil Eestis niigi väga suur puudujääk, on murdumise äärel,” hoiatab ametiühing. “Kui nad oma töökohalt lahkuvad, ei ole sugugi selge, kas nad tulevad tervishoiusektorisse üldse kunagi tagasi või kas nad teevad seda Eestis. See tähendaks tervishoiukriisi süvenemist Eestis. Niisuguse tagajärje vältimiseks ongi loodud Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühing (EKTA) – meie tervishoiutöötajate aga ka patsientide õiguste kaitseks.”
EKTA kutsub endaga liituma kõiki kiirabitöötajaid, samuti tervishoiutöötajaid, hoolekande- ja tervishoiuspetsialiste, andes oma soovist teada meiliaadressil mtu.ekta@gmail.com või www.facebook.com/mtu.ekta.
