Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ei pea vajalikuks Läti eeskujul sundusliku kaugtöö tegemise  kehtestamist.

Läti valitsus otsustas, et sealsed riigiasutuste ja eraettevõtete kontoritöötajad peavad 16. märtsist kaugtööd tegema. Nõue ei laiene vaid tootmistööle ja neile töödele, mida ei saa eemalt teha. Varem oli kaugtöö Lätis organisatsioonidele ja asutustele soovituslik.

Tanel Kiik ütles, et taolist riiklikku seadust või korraldust pole vaja. “Meil pole võimalik üheski valdkonnas 100 protsenti ette kirjutada, kes peab olema kaugtööl, kes mitte,” selgitas Kiik.

Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas selgitas, et Läti otsus kõlab esmapilgul loogiliselt. “On ju teada, et viirus kipub levima töökollektiivides ja selle vältimiseks on eraldatus ning kaugtöö kõige mõistlikum meetod,” märkis ta. 

“Ettevõtjana tean, et kaugtöö kipub väga inimlikel ja proosalistel põhjustel olema vähem tõhus. Asjad võtavad kauem aega ja kommunikatsioon on häiritud. Tööviljakus kipub vähenema umbes kolmandiku võrra,” rääkis Reinaas ja lisas, et samas on ka kaks kolmandikku on parem kui mitte midagi. “Seetõttu olen veendunud, et enamus ettevõtjaid, kes just päris lapiku maa teooria austajad ei ole, on oma kontorid tühjaks teinud ja kõik inimesed, kes vähegi võimalik, kodusele tööle saatnud.”

Reinaasi sõnul on riigil erasektori ettevõtete töövormi mõjutamiseks suhteliselt lühikesed käed. “Võib ju vastava määruse vastu võtta, aga selle jõustamine on väga keeruline ja praegust aega arvestades ressursimahukas. Ei kujuta hästi ette, kuidas terviseamet hakkaks mööda kontoreid käima ja inimesi kodukontorisse ajama. Pealegi ei näe selles midagi üleloomulikku, kui näiteks vaktsineeritud ja viiruse läbipõdenud inimesed võiksid rahus oma töökohtadele naasta,” tõi ta välja. 

Ometi näeb ta, et riigil ja omavalitsustel on olemas kõik võimalused ministeeriumites ja ametites eeskuju näidata ning see idee ellu rakendada. “Peab tunnistama, et just paljudes riiklikes majapidamistes kipuvad pärastlõunati kontorituled kirkalt põlema. Aga sellega seoses tuleb meelde lugu raamatupidajast, kes ei saanud kunagi puhkusele minna, sest siis oleksid kõik aru saanud, et teda tegelikult kellelgi tarvis ei ole,” rääkis Reinaas. 

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder selgitas, et Eestis on see nõue juba üldjuhul rakendatud. “Kõikides riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes on inimesed saadetud kaugtööle. Minu teada igal pool, kus see on võimalik ja kui töö seda vähegi võimaldab,” selgitas Seeder. Tema sõnul on Viljandi raekoja uks lausa lukus. “Ma tean ka, et erasektoris, kus on võimalik kaugtöö, siis seal seda ka tehakse,” lisas ta. 

“Kas Eesti valitsus peaks sarnase eelnõu esitama? Selleks praegu meil vajadust ei ole. Me peaksime esmased jõupingutused suunama sinna, et juba kehtestatud reegeleid täita,” lisas Seeder. 

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi