Eesti Apteekrite Liit saatis ketiapteekide omanike ärihuvisid koondavale Eesti Apteekide Ühendusele märgukirja, milles kutsub üles lõpetama avalikkuse hirmutamine ravimite kättesaadavuse kriisiga, kui ei peatata lõpulejõudvat apteegireformi.
„Kutsume ketiapteegiomanikke ühendavat Eesti Apteekide Ühendust üles lõpetama Eesti avalikkuse hirmutamise seoses lõpujärku jõudnud apteegireformiga,“ kirjutas proviisoritele kuuluvaid apteeke esindava Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Ülle Rebane. „Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas ähvardab ketiapteekide eestseisja riiki ja patsiente ravimite kättesaadavuse kriisiga, kui ei peatata viis aastat tagasi alustatud apteegireformi.“
Apteegireformi tulemusena on Eestis juba praegu 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. „Kui suuremates linnades on ärihuvidest lähtuvalt andnud tooni suurtele apteegikettidele kuuluvad apteegid, siis just proviisorapteegid on hoolitsenud ravimite kättesaadavuse eest maapiirkondades,“ märkis Rebane. „Samuti on järjest suurenenud proviisorapteekide osakaal linnades.“
Reformi käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning üldapteegi pidamise õigus jääb vaid proviisoritele, seega peavad praegu hulgimüüjatele kuuluvad apteegid saama uued omanikud. „Ravimite kättesaadavus saaks väheneda üksnes juhul, kui turgu valitsevad suured apteegiketid on ühiselt otsustanud, et apteeke ei müüda mingil tingimusel ehk on tegelenud oma majandustegevuse kooskõlastamisega. Eesti Apteekrite Liidul puudub teave sellise kokkuleppe kohta,“ lisas Rebane.
Küll on proviisorid avaldanud korduvalt soovi jätkata apteegikettidele kuuluvate apteekide pidamist, et tagada sujuv üleminek proviisorapteekide süsteemile. „Need ettepanekud on seni lükatud tagasi. Kui mitteproviisoritest omanikega ketiapteegid ei soovi reformi käigus apteeke võõrandada, on proviisorid valmis rajama nende asemele uued apteegid,“ märkis Rebane.
Lisaks taunib Eesti Apteekrite Liit oma üleskutses Eesti Apteekide Ühenduse seisukohta, et tervishoius ja patsiente puudutavas peaks olema keskseks argumendiks väliskapitali ja ravimite hulgimüüjate huvide kaitse. „Tervishoiupoliitikas on lubamatu ja vastutustundetu lähtuda üksnes ärilistest eesmärkidest. Sellise lähenemise hind võib olla rahvatervisele ülimalt kõrge. Eesti Apteekide Ühenduse selline seisukoht just näitabki apteegireformi vajalikkust, mis lahutaks ravimite jae- ja hulgimüügi ning annaks üldapteekides lõpliku otsustusõiguse proviisorile. See tagab patsiendile läbipaistvama ja vähemate huvikonfliktidega apteegisektori,“ märkis Rebane.
Eesti Apteekrite Liit on suurim proviisoritele kuuluvate apteekide esindusorganisatsioon Eestis.
Eestis lõppeb viis aastat kestnud üleminek proviisorapteekide süsteemile 1. aprillil 2020. Niinimetatud apteegireformi käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgikaubandus, samuti võib edaspidi apteegis enamusosalus kuuluda vaid proviisorile.
Eestis tegutseb 1. augusti seisuga 492 põhi- ja haruapteeki, millest kõikidele 1. aprillil 2020. jõustuvatele nõuetele vastab 158 apteeki. Kokku kuulub proviisoritele täielikult või osaliselt 200 apteeki üle Eesti.
