Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder avaldas heameelt, et 2020. aasta riigieelarve eelnõuga on ette nähtud miljoni euro ulatuses lisavahendeid vähktõve ennetuseks ja sõeluuringuteks.
Mölderi sõnul annab just teadlikkuse suurendamine ja võimalikult varajane avastamine inimestele võimaluse seda rasket haigust seljatada või koguni vältida.
„Kahjuks kaotame igal aastal kasvajate tõttu pea 4000 inimest, kellest vähemalt osade elutee võinuks jätkuda, kui haigusele oleks varem jälile jõutud,“ ütles Mölder. „2020. aasta riigieelarve näeb ette senisest miljon eurot rohkem vähktõve ennetuseks ja sõeluuringuteks. Samuti on eesmärgiks pakkuda sõeluuringuid ka ravikindlustuseta isikutele, laiendada uuringute mahtu, suurendada kutsutute arvu ning jõuda sellega oluliselt noorematesse vanusegruppidesse.“
„Meditsiin on tänaseks jõudsalt arenenud ning vähidiagnoos ei tähenda inimese jaoks sugugi lootusetut stsenaariumit, eriti kui sellele saadakse varakult jälile. Haiguste avastamise jaoks on aga esimene samm see, et inimesed harjuvad käima arsti juures ka siis, kui kuskilt ei valuta. Kontrollimine on hea tervise üheks aluseks, seda enam, et meie arstid on väga kõrgel tasemel,“ ütles Mölder. „Hiljuti läks Ida-Tallinna Keskhaigla esimesena Eestis üle digitaalsete mikropreparaatide igapäevasele analüüsile, mis tähendab lihtsas keeles, et vähi diagnoosimiseks on kasutusele võetud tehisintellekt. See toob kaasa kiiremad ja täpsemad diagnoosid ning vähendab subjektiivsust.“
Mölder tõi välja, et haigekassa eelarves on kokku ligi 12 miljonit eurot erinevateks sõeluuringuteks ja ennetustegevusteks. „Loogika on lihtne: ennetada on oluliselt odavam kui hiljem ravida ning varajane avastamine annab palju suurema tervenemisvõimaluse. Parimaks näiteks on mööda Eestit vuravad mammograafiabussid, mis tulevad ise inimeste juurde. Nii on näiteks tänavu kümnendat tegevusaastat tähistav Eesti Vähiliidu ja TÜ kliinikumi mammograafiabuss päästnud sadade naiste elu, kes ise kontrolli pöördunud ei oleks“ ütles Mölder.
2020. aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Eelnõu läbis esimese lugemise riigikogus 23. oktoobril ja jõuab teisele lugemisele 13. novembril.
