Euroopa Komisjon avaldas Euroopa Liidu (EL) vaktsiinistrateegia; muu hulgas sõlmib komisjon liikmesriikide nimel vaktsiinitootjatega eelostulepingud 2,7 miljardi euro ulatuses.
Eelostulepingute eesmärgiks on toetada ettevõtteid vaktsiini kiirel väljatöötamisel ja tootmisel. Vastutasuks õiguse eest osta teatava aja jooksul kindlaksmääratud arv vaktsiinidoose rahastab komisjon osa vaktsiinitootjate esialgsetest kuludest. Eraldatud vahendeid käsitatakse kui sissemakset nende vaktsiinide eest, mille liikmesriigid pärast ära ostavad, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiteenistus.
Vastavad vahendid saadakse märkimisväärses osas 2,7 miljardi euro suurusest erakorralise toetuse rahastamisvahendist. Täiendavat toetust pakutakse Euroopa Investeerimispanga laenude kaudu.
Vaktsiinistrateegiaga on komisjoni eesmärk toetada jõupingutusi ohutute ja tõhusate vaktsiinide väljatöötamiseks ja inimesteni viimiseks 12–18 kuu jooksul või isegi varem. Selle ettevõtmise nimel tuleb komisjoni vaates investeerida tootmisvõimsusesse ja teha samal ajal kliinilisi uuringuid, et oleks võimalik toota miljoneid või isegi miljardeid toimiva vaktsiini doose.
Strateegia taotlus on tagada vaktsiinide kvaliteet, ohutus ja tõhusus; kindlustada liikmesriikidele ja nende elanikele kiire juurdepääs vaktsiinidele, tehes samal ajal jõupingutusi ülemaailmse solidaarsuse edendamiseks selles valdkonnas; tagada võimalikult kiiresti võrdne juurdepääs taskukohasele vaktsiinile.
EL-i strateegia toetub kahele sambale. Esiteks, vaktsiinitootmise kindlustamine EL-is ja liikmesriikide piisav varustamine eelostulepingute kaudu ning erakorralise toetuse rahastamisvahendi abil. Lisaks vaktsiinitootjatega sõlmitavatele eelostulepingutele võib teha kättesaadavaks täiendavaid rahalisi vahendeid ja muid toetusvorme.
Teiseks, EL-i õigusraamistiku kohandamine vastavalt praegusele kiireloomulisusele ja olemasoleva regulatiivse paindlikkuse kasutamine, et kiirendada vaktsiinide väljatöötamist, neile müügilubade andmist ja nende kättesaadavust, säilitades samal ajal vaktsiinide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe standardid.
Rahastamisotsuse tegemisel selle kohta, milliseid vaktsiine toetada, võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mis ei ole veel ammendavad: teadusliku lähenemisviisi ja kasutatava tehnoloogia usaldusväärsus, suuremahulise tarnimise kiirus, maksumus, riskijagamine, vastutus, eri tehnoloogiad, varases staadiumis koostöö EL-i reguleerivate asutustega, ülemaailmne solidaarsus ja tarnevõime tootmisvõimsuse arendamise kaudu EL-i piires.
Alati on oht, et toetatud kandidaadid langevad kliiniliste uuringute käigus välja, nendib komisjon. Seepärast sarnaneb kõnealune strateegia kindlustuspoliisile – osa riskidest kantakse ettevõtjatelt üle riigiasutustele vastutasuks selle eest, et liikmesriigid tagavad õiglase ja taskukohase juurdepääsu vaktsiinile, kui see kord kättesaadavaks muutub.
EL panustab ülemaailmsesse testimisse, ravisse ja vaktsineerimisse, mobiliseerides ressursse rahvusvaheliste partnerite võetud kohustuste kaudu ning ühendades jõud riikide ja ülemaailmsete tervishoiuorganisatsioonidega algatuses COVID-19 Tools Accelerator. 2020. aasta mai lõpuks oli ülemaailmse koroonaviirusele reageerimise kampaania raames kogutud 9,8 miljardit eurot.
Koostöös organisatsiooni Global Citizen ning muude valitsuste ja valitsusväliste partneritega on käimas teine etapp, mis kulmineerub ülemaailmse rahastajate tippkohtumisega 27. juunil.
 vaktsiinistrateegia; muu hulgas sõlmib komisjon liikmesriikide nimel vaktsiinitootjatega eelostulepingud 2,7 miljardi euro ulatuses. ){kind=link}