Eesti sai koroonakriisi esimese laine tõrjumisega hästi hakkama, leiavad terviseasjatundjad.
Ekspertide hinnangul sai määravaks kogu ühiskonna mõistlik suhtumine piirangutesse ja kriisi lahendmisega tegelevate ametkondade otsustav tegutsemine.
Teisipäeva seisuga vajab koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Koroonaviirus nõudis 69 inimelu ning viimati suri koroonaviirusega inimene 3. juunil.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhi Martin Kadai sõnul koroonapuhangu tõrjumisel tegelikult Eestis kriitilist hetke ei tekkinudki, sest esimesed nakatumised avastati haiguse varajases faasis ja väga laia haiguse levikut ei tekkinudki.
“Nakatumise kõrgperiood oligi märtsi lõpp-aprilli algus, kus nii Saaremaal kui ka mujal Eestis, Võrumaal näiteks, oli nakatumine üsna kõrge. /…/ See on ka hakkamasaamine olukorras, kus on tekkinud ulatuslik isikukaitsevahendite tarneraskus,” rääkis Kadai.
“Eesliini töötajatel oli väga raske, aga samas, meie haiglad, seal ei olnud kunagi rohkem haigeid kui sinna mahub. Ja ka Eesti üldsuremus ei suurenenud koroonaviiruse tõttu. Vastupidiselt paljudele teisele riikidele, üldiselt Eesti sai rahuldavalt hakkama,” ütles COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht Irja Lutsar.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul oli otsutav hetk õigeagene eriolukorra väljakuulutamine 13. märtsil.
“Õige algus on pool võitu, kõiki need otsuse meetmed, on see ürituse keelud, on need liikmispiirangud, on need ka rahalised toetused. Kriisi tagantjärele õppetund ongi võib-olla see, et kui meil on küllalt raske prognoosida, kui suureks võib kriis minna üle maailma, siis on mõistlik võtta seda tõsiselt,” rääkis minister.
“Riik võib küll erinevaid piiranguid sättida, erinevaid erikordasid välja kuulutada, aga kui inimene ei järgi nakkusohutust, siis sellest väga suurt abi ei ole, see loob lihtsalt erilises olukorras raamistiku, milles me peaksime ühiskonnana käituma. Teine, mis on nakkushaiguste puhangu epideemilise leviku ärahoidmise alus, on see, et testitakse,” selgitas Kadai.
