Analüütikud prognoosivad, et käesoleva aasta kolmanda kvartali Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv jääb alla 3 protsendi.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles BNS-ile, et tema hinnangul oli kolmanda kvartali majanduskasv 2,5 protsendi lähedal. Ta selgitas, et majanduse üldine kindlustunne jätkas halvenemist, tööstussektori tootmismahtude langus süvenes ning ehituse tootmismahud vähenesid.
“Kuigi maksebilansi kiirstatistika näitab kolmandas kvartalis võrdlemisi tugevat ekspordikasvu, tuleb see paljuski eelmise aasta madalast võrdlusbaasist. Võrdlusbaasi mõju arvestamata on ekspordikasv siiski aeglustunud,” lausus Mertsina.
Samas märkis ökonomist, et kiire palgakasv ning tarbijate tugev kindlustunne toetavad aga jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvu. “Jaemüügikasv hakkas kiirenema eelmise aasta teisest poolest, saavutas küll ilmselt oma kasvu tipu selle aasta alguses, kuid ka kahel viimasel kvartalil on see ühtemoodi võrdlemisi tugev olnud. SKP arvestuses olevate käibemaksu ja aktsiiside kasv oli teisest kvartalist parem ning andis kolmandas kvartalis tõenäoliselt ka tugevama panuse majanduskasvu,” rääkis Mertsina.
Ta lisas, et aasta esimesel poolel kasvasid ettevõtete ja majapidamiste investeeringud väga kiiresti, samas kui valitsemissektori investeeringud vähenesid.
“Ettevõtete investeeringud on veidi üle poole kogumajanduse investeeringutest ning seega on nende mõju väga suur. Ettevõtete investeeringute tugeva kasvu taga sel aastal on ühest küljest eelmise aasta madal võrdlusbaas, kuid ettevõtted on ka muidu rohkem investeerinud. Kolmandas kvartalis investeeringute kasv küll aeglustus, kuid andis siiski võrdlemisi tugeva panuse majanduskasvu,” selgitas Swedbanki peaökonomist.
Mertsina rääkis ka, et eelmisel aastal tõusid varude muutus ja statistiline vahe SKP suhtes väga kõrgele. Need on tema sõnul näitajad, mida on raske täpselt prognoosida. “Statistilist vahet aga ei ole üldse võimalik prognoosida. Ka sel aastal on ettevõtete varud kiiresti suurenenud. Kuna nõudlus – eelkõige just välisnõudlus – on nõrgenemas, siis ei saa selline kiire kasv tõenäoliselt enam kaua kesta,” tõdes ökonomist.
Kokkuvõttes leiab Mertsina, et Eesti majanduskasv kolmandas kvartalis aeglustus ning tõenäoliselt jätkub aeglustumine ka aasta viimases kvartalis.
“Kuna praegu ei ole kättesaadavad kõik SKP arvestusse minevad numbrid ning statistikaamet parandab SKP kasvu mitu korda ja üsna palju, siis kvartali majanduskasvu prognoos saabki olla pigem hinnang. Ainuüksi viimase rahvamajanduse arvepidamise revisjoniga parandati eelmise kahe aasta SKP kasvusid keskmiselt 0,9 protsendipunkti võrra. Seega on SKP kasvunumber ajas ka muutuv,” rõhutas ökonomist.
LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles BNS-ile, et usutavasti aeglustus kolmandas kvartalis majanduskasv selgelt. Ta selgitas, et tööstustoodang on vähenenud suvest saati ja kui algselt olid probleemid vaid energiatööstuses, siis septembris pöördus negatiivseks ka töötleva tööstuse toodangu kasv.
“Ehitussektor heitleb endiselt nullkasvu piirimail ja valitsus maadleb eelarvereeglitega, mis ei luba ka neil kulutusi oluliselt suurendada. Paremini läheb kaubandus- ja teenindussektoril, mis kiire palgatõusu najal endiselt kasvab – jaemüük suurenes kolmandas kvartalis ligikaudu 4 protsenti,” lisas analüütik.
Aab tõdes, et sisetarbimine ongi praegu jäänud peamiseks majanduse mootoriks ning see trend püsib ka edaspidi, sest ekspordi väljavaated on kõikjal hägused ning üldine ebamäärasus hoiab ettevõtjaid investeeringute tegemisel tagasi.
“Kui esimesel poolaastal kasvas majandus rohkem kui 4 protsenti, siis kolmandas kvartalis võiks kasv jääda pigem 3 protsendi juurde või veidi alla selle ning aasta lõpus veelgi aeglustuda,” prognoosis LHV majandusanalüütik.
Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on kolmanda kvartali kasvutempo ootuseks aastavõrdluses 2,8 protsenti, mida mõjutavad muude tegurite kõrval mõõdukamad eksporditulud ja kahanev majanduskindlustunne. “Energeetika ja ehitussektor ei panusta kasvu ning töötlevast tööstuses on tellimused ja ootused selgelt allapoole,” ütles ökonomist BNS-ile.
Palm rääkis, et välismõjude jahutav toime avaldub Eestis viiteajaga ning seda on näha ka Põhjamaade majandustes. Ta lisas, et ootuspäraselt on nüüd aeglustunud ka Eesti eksporditulud, millest suurem mõju langeb siiski mineraalsete ja energiatoodete ekspordile.
Üheksa kuu kokkuvõttes küündib Eesti kaubaekspordi kasv jooksevhindades 2 protsendini võrreldes Saksamaa 1 protsendi ja Soome 2 protsendiga.
Samas märkis ökonomist, et tööturg püsib Eestis ja euroalal jätkuvalt tugev, mistõttu tarbija toel on väljavaade mõõdukam majanduskasv, mitte majanduslangus. Kasvu aeglustumine Eesti majanduses jätkub Palmi hinnangul ka järgmisel aastal.
Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur leiab, et teises kvartalis alanud Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvu tempo aeglustumine jätkus ligikaudu samas ulatuses ka kolmandas kvartalis, sest ekspordinõudluse vähenemine ja probleemid tööstus- ja ehitussektoris vastupidist oodata ei luba.
“Samas hoiavad SKT taset endiselt üleval väga kõrge hõivatuse tase ja elanike sissetulekute kasv, mis praegu suudavad veel teatud ulatuses tasandada tööstussektoris tekkinud raskusi,” märkis Vitsur BNS-ile ja lisas, et arvestada tuleb ka seda, et Eesti majanduse välistasakaal kolmandas kvartalis ei halvenenud.
Eesti SKP suurenes tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5 protsenti. Teises kvartalis aeglustus majanduskasv 3,6 protsendile. Statistikaamet avaldab kolmanda kvartali andmed SKP kohta reede hommikul.
 kasv jääb alla 3 protsendi.){kind=link}