Reede õhtupoolikul langetasid suuremad Eesti tanklaketid diisli liitrihinna 0,929 eurole – viimati oli diisel nii odav 2016. aasta jaanuaris ehk peaaegu viis aastat tagasi.
“Praegune hinnalangus on tingitud maailmaturu kütusehindade üldisest alanemisest,” ütles esimesena hindu langetanud Circle K Eesti AS mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi reede õhtul.
Nii Brent kui ka WTI naftahinnad on viimastel nädalatel tõepoolest suure languse läbi teinud, püsides alla 40 dollari barrelist. Madala hinna taga on ka valitsuse kevadine otsus, mille järgi langetati diisliaktsiisi tänavu 1. maist 25 protsendi võrra. Toona kukkusid diisli postihinnad kohe 0,999 euro peale ja alates sellest ajast on nad püsinud alla euro. Ühtlasi on Eestis Baltikumi odavam diislikütuse hind, mis on kütusemüüjate ja transpordiettevõtjate sõnul toonud transiidisektori tankimised tagasi Eestisse.
Diisliaktsiisi langetamine on kajastunud ka maksulaekumistes. Ehkki kütuseaktsiisi on seitsme kuuga summaarselt laekunud eelarvesse vähem kui aasta tagasi, ületavad tarbimisse lubatud mootorikütuste kogused kuust kuusse eelmise aasta taset.
Lisaks näitavad piiriäärsete maakondade jaemüügiandmed, kuidas diislitarbimine on suurenenud pärast aktsiisimäärade langetamist. Seoses viiruse levikuga eelistati tänavu puhkused veeta eelkõige Eestis või naaberriikides ning see avaldub ka mootorikütuste tarbimises, kinnitas rahandusministeerium septembri alguses.
Olerexi omanik Antti Moppel ütles mõned nädalad tagasi, et diislimüügi kasv on olnud sedavõrd muljetavaldav, et niimoodi jätkudes võib aasta lõpuks laekuda diisliaktsiisi rohkem, kui oleks laekunud kõrgema aktsiisimääraga.
“See tähendab, et eksinud on kogu ametnike armee, kes on aastate vältel korrutanud, et diislikütuse aktsiisi vähendamine toob automaatselt kaasa aktsiisimaksu laekumise vähenemise,” märkis Moppel.
