Isegi hiljutise eriolukorra jooksul jõudsalt kasvanud Eesti e-residentsuse programm on alates käivitamisest toonud Eesti riigikassasse 41 miljonit eurot, millest ligi 31 miljonit moodustab otsene maksutulu.
Majanduslikku mõju väärtustavad ka Eesti elanikud, kellest 63 protsenti peab Norstati värske uuringu kohaselt e-residentide ettevõtetelt riigieelarvesse laekuvaid makse programmi oluliseks lisapanuseks. Kõrgelt hinnatakse ka e-residentsuse programmi osalust Eestisse töökohtade loomisel ja Eesti digiriigi arendamisel.
E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul on e-residentide ettevõtetelt riigieelarvesse laekuva maksutulu kasv selgeim näide e-residentsuse suurenevast positiivsest mõjust Eesti majandusele. “Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvas selle aasta samal perioodil e-residentide Eesti ettevõtetelt riigikassasse laekunud maksutulu koguni 51 protsenti, olles igakuiselt nüüd üle 1,3 miljoni euro,” ütleb Vatter.
Ta lisab, et programmi fookus on nihkunud e-residentide arvu kiirelt kasvatamiselt sellele, et e-residendid asutaksid tugevaid Eesti ettevõtteid erinevates majandusharudes, ning et nende maksutulu jääks Eestisse ja suureneks järjepidevalt. E-residentide Eesti ettevõtted on programmi käivitamisest alates riigieelarvesse maksudena tasunud ligi 31 miljonit eurot.
Hiljuti läbiviidud uuringufirma Norstat küsitlus kinnitab, et programmi kasulikku mõõdet riigi majandusele väärtustavad ka Eesti elanikud. Nimelt peab 63 protsenti Eesti elanikest e-residentide ettevõtete riigieelarvesse laekuvad makse oluliseks. Samuti hindavad Eesti inimesed e-residentsuse programmi kaudset majanduslikku mõju – Eesti suuremat tuntust maailmas unikaalse digiriigina, Eesti e-residente teenindavate ettevõtete suurenevat käivet ja tööhõivet, välisinvestorite kasvavat huvi Eesti vastu, otsest kasu turismi- ja kultuurisektorile ning fookuse asetamist Eesti e-teenuste arengule.
“Uuring näitas, et üle poole Eesti elanikest on teadlikud, et e-residentsuse programmi arenduse käigus riigiametite poolt välja töötatud IT-uuendused ja e-teenused jõuavad ka Eesti inimeste kasutusse. Näiteks veebruaris teoks saanud võimalus videosilla abil notariaalseid tehinguid kaugtõestada aitab äritoimingutes nii Lõuna-Eesti metsade vahel kodukontoris töötavat või välismaal tegutsevat eestlast kui ka Saksamaa, Suurbritannia või mõne muu riigi kodanikust Eesti e-residenti,” tõdeb Vatter.
Ühtlasi peab 62 protsenti Eesti elanikest oluliseks e-residentsuse programmi panust uute töökohtade loomisel riigis. Vatter selgitas, et e-residentsus aitab Eestisse töökohti luua mitmel moel. “E-residendid on Eestisse loonud üle 13 000 ettevõtte. Valdavalt on e-residentide puhul tegemist üksikettevõtjatega ja alles arenemisjärgus olevate väikeettevõtete loojatega. Siiski töötab e-residentide rajatud ettevõtetes juba üle 1800 inimese,” sõnab Vatter.
Lisaks teeb programm koostööd enam kui 40 Eesti ettevõttega, mille peamine tulu on seotud e-residentidele teenuste pakkumisega. E-residentide kasvav kogukond tähendab kohalikele ettevõtjatele potentsiaali teenuste müümiseks ja töötajate värbamiseks. Vähemtähtis pole ka positiivne mõju teenuste arendamisele. Suurenev vajadus erinevate äritegevust toetavate lahenduste järele tõstab siinsete ettevõtete motivatsiooni hankida uusi teadmisi näiteks rahvusvahelise maksunduse kohta.
“Eesti e-residentsust taotletakse üha kindlama eesmärgiga alustada siin äritegevusega, seega kasvab e-residentidest ettevõtjate nõudlus teenuste järele, raamatupidamisest õigusalase nõustamiseni. E-residente teenindavate Eesti ettevõtete arvu kasv ja areng on hea näide e-residentsuse programmi kaudsest mõjust Eesti majandusele. Meile teeb head meelt, et ka Eesti inimeste teadlikkus programmi kaudsetest mõjudest kasvab,” tõi Vatter välja.
