Eesti Energia teenis 2020. aastal 833,7 miljonit eurot müügitulu, mida on 10 protsenti vähem, kui aasta varem; ettevõtte puhaskasum kahanes sealjuures 45 protsenti 19,3 miljonile eurole.
Energiakontserni näitajad vähenesid eeskätt COVID-19 pandeemiast tingitud väiksema energianõudluse tõttu, teatas Eesti Energia. Mullu teenis ettevõte 213,6 miljoni eurot kulumieelset ärikasumit (EBITDA), mis kahanes eelneva aastaga võrreldes 18 protsenti.
“Ebasoodsale tegevuskeskkonnale vaatamata suutsime suurendada taastuvenergia tootmist ja energiaportfelli müügimahtu, tuua klientideni uued, kasulikud ja mugavad energialahendused ning lõpetada aasta taastuvenergia tugeva tulemuse toel kasumis,” ütles Eesti Energia juhatuse liige ning finantsdirektor Andri Avila pressiteates.
“See oli tõsine väljakutse, sest aasta jooksul andis positiivse koroonaproovi iga kümnes Eesti Energia töötaja. Sellegipoolest suutsime tagada elutähtsate teenuste tõrgeteta toimimise ja olla klientidele usaldusväärne partner ka kõige keerulisemal ajal – aitame hoida tuled põlemas ja toad soojad,” lisas Avila.
Tervishoiukriisis rakendatud piirangud tõid 2020. aasta kevadel ühiskonnas kaasa järsu energianõudluse vähenemise ning erakordselt soe aasta vähendas tarbimist talvekuudel veelgi. Põhjamaade hüdroenergia rohkus hoidis samal ajal pakkumist kõrgel ning põhjustas Nord Pooli turul madalad elektrihinnad.
Elektri börsihind langes aastases võrdluses kõigil Eesti Energia koduturgudel. Eesti hinnapiirkonnas langes aasta keskmine hind 27 protsenti 33,7 eurole megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus langes hind 26 protsenti 34 eurole, Soomes 36,4 protsenti 28 eurole ja Poolas 12 protsenti 46,8 eurole megavatt-tunni kohta.
Eesti Energia müüs 2020. aastal 7,8 teravatt-tundi elektrit, 2 teravatt-tundi gaasi, 0,9 teravatt-tundi soojust ning 5,1 teravatt-tundi ehk 461 000 tonni vedelkütuseid. Energiamüügi kogumaht kasvas aastaga 0,7 teravatt-tunni ehk 4 protsendi võrra.
Eesti Energia tootis 3,8 teravatt-tundi elektrit, 1,1 teravatt-tundi soojust ja 5,1 teravatt-tundi ehk 452 000 tonni vedelkütuseid. Energiatootmise kogumaht vähenes põlevkivielektri vähenenud toodangu tõttu aastaga 15 protsenti.
Toodetud 3,8 teravatt-tunnist elektrist moodustas taastuvelekter 2020. aastal 40 protsenti ehk 1,5 teravatt-tundi. Taastuvelektri toodang kasvas aastaga viiendiku võrra: seejuures tuuleelektri toodang suurenes 11 protsenti tasemele 1,14 teravatt-tundi ja soojuselektrijaamades toodetud taastuvenergia suurenes 33 protsenti tasemele 243 gigavatt-tundi.
Kokku tootis Eesti Energia taastuvenergiat – taastuvelektrit ja taastuvsoojust – 1,9 teravatt-tundi. See moodustas 38 protsenti kontserni elektri ja soojuse kogutoodangust.
Energiatootmise süsinikuintensiivsuse vähendamine tõi 2020. aastal kaasa Eesti Energia süsinikdioksiidi (CO2) emissiooni 35-protsendilise languse võrreldes 2019. aastaga, vähenedes 5,9 miljonilt tonnilt 3,8 miljonile tonnile. Võrreldes 2018. aastaga on süsinikujalajälg vähenenud kolm korda.
Kontserni investeeringud suurenesid aastaga 38 protsenti 188 miljoni euroni. Sellest lõviosa ehk 95 miljonit eurot moodustasid investeeringud elektrivõrgu kvaliteeti tõstmisse – ilmastikukindla võrgu osakaal on nüüdseks kasvanud 70 protsendi tasemele.
Eesti Energia hindas 2020. aastal täielikult alla kolm vanema tehnoloogiaga põlevkivielektrijaama kogusummas 23 miljonit eurot ja hindas üles Auvere elektrijaama väärtust summas 36 miljonit eurot.
“Vanemad põlevkivielektrijaamad on oma tehnilise eluea lõpul ning pääsevad kliimapoliitikast tingitud kõrge CO2 hinna tõttu turule harva, kuid nad on jätkuvalt olulised juhitava elektritootmise reservi tagamisel,” ütles Avila.
Auvere elektrijaam on tema sõnul Eesti kõige efektiivsem juhitav elektritootmisvõimsus, mis suudab kasutada erinevaid kütuseid juba praegu. “Plaanime käesoleval aastal seda täiendavalt modifitseerida nii, et põlevkivi osakaal kütusesegust võiks olla vaid 20 protsenti. Näeme elektrijaama tulevikku muuhulgas süsteemiteenuste pakkumisel. See tõstab Auvere elektrijaama konkurentsivõimet,” lisas ta.
Avila ütles, et 2020. aasta oli energiaturgudel volatiilne ja väljakutseid pakkuv, kuid kontsernis toimunud ümberkorralduste tulemusena on Eesti Energia suutnud kiiresti muutuvate oludega kohaneda, mis võimaldab uutes oludes jätkuvalt konkurentsis püsida.
