Eesti Energia toob turule virtuaalse elektrijaama lahenduse, mis paneb suured elektrit tarbivad ja tootvad seadmed klientide jaoks raha teenima, vähendades energiakulusid ning võimaldades turule rohkem taastuvenergiat.
Esimeses etapis suurematele tööstus- ja tootmisettevõtetele mõeldud lahendust on lähiaastail plaanis pakkuda nii äri- ja büroohoonetele kui ka koduklientidele, teatas Eesti Energia.
Virtuaalne elektrijaam võimaldab panna suured tööstusseadmed lisaks oma põhiülesandele ilma täiendava investeeringuta raha teenima, vähendades energiakulusid sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja seadmest aastas kuni 15 protsenti.
Eesti Energia kasutab tehnoloogiat, mis liidab sellega digitaalselt ühendatud seadmed üheks suureks virtuaalseks elektrijaamaks. Jaam jälgib reaalajas energiaturul ja võrgus toimuvat ning juhib sellega ühendatud seadmeid lähtuvalt omaniku seatud mugavustingimustest nii, et see oleks kliendi jaoks maksimaalselt tulus ja elektrivõrgu jaoks optimaalne.
Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on virtuaalne elektrijaam tuleviku energiasüsteemis kesksel kohal, sest võimaldab kasutada ära äri- ja eraklientide kasutuses olevates varades peidus oleva paindlikkuse, vähendades sellega vajadust investeerida näiteks reservelektrijaamadesse, mis tuleks elektritarbijatel võrgutariifi kaudu kinni maksta.
“Tööstusettevõtete käsutuses on juba praegu võimsad seadmed, mille saab lisaks põhiülesandele veel nutikamakalt tööle panna. Suur potentsiaal on äri- ja büroohoonete kütte- ja ventilatsiooniseadmetes, aga ka kodutarbijate elektriautodes ja soojuspumpades. Meil ei ole vaja ehitada suuri reservseadmeid nii-öelda igaks juhuks, vaid kasutada olemasolevaid ja orgaaniliselt lisanduvaid seadmeid nutikamalt,” selgitas Vals.
Eesti Energia käivitas virtuaalse elektrijaama ja paindlikkusteenuse pakkumiseks pilootprojektid, valmistades samal ajal ette teenuseid äri- ja büroohoonetele ning eraklientidele. Lahenduste puhul ei piirduta Eestiga, vaid sihitakse ka ettevõtte teisi koduturge.
“Arvestades, et kulud elektrienergiale moodustavad sageli tootmise kogukuludest märkimisväärse osa, võib paindlikkusteenust vaadata juba kui täiendavat tuluallikat. Kogu andmevahetus seadme ja virtuaalse elektrijaama vahel on 100 protsenti turvaline,” lisas Vals.
Valsi sõnul vastab Eesti Energia kasutatav tehnoloogia kõige karmimtele turvalisusnõuetele, andes kliendile kindluse, et tema seadmed on parimates kätes.
Paindlikkusteenus sobib ettevõtte teatel tööstusharudele, kus on suure energiatarbimisega seadmeid. Valdkondadest näiteks tselluloosi- ja paberitööstus, tsemenditööstus, külmhooned, logistikakeskused, puidutööstus, vee-ettevõtted, metallurgia, keemia- ja plastitööstus, koostootmisjaamad.
Eesti Energia hinnangul on neis kõigis seadmed, mille tuluteenimise potentsiaal on praegu kasutamata. Näiteks külmutus- ja kütteseadmed, tööstuslikud boilerid, ahjud, purustid, millega seotud protsessides on inertsus, mis võimaldab nende seadmete koormust nihutada ühelt ajahetkelt teisele.
