Tallinna tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudis valminud lõputööst selgub, et mikro- ja väikeettevõtted pole digipöördeks päriselt valmis.
Eestis on digipööret vedanud avalik sektor, jõustades 2017. aasta algusest uue redaktsiooni, kus uuenduste võtmetunnuseks oli masintöödeldavus, kirjutab töö autor Leila Joosepson. Dokumentide masintöödeldavus aitab andmehaldusele kuluvat aega vähendada, sest andmeid on vaja vaid üks kord sisestada. Kitsaskoht on aga mikro- ja väikeettevõtted, mille osakaal on küll suurim, ent valmisolek digipöördega kaasaminekuks neil sisuliselt puudub.
Kui riigil ja suurematel ettevõtetel on lihtne ja rahaliselt soodne uusi tehnoloogilisi innovatsioone integreerida, siis väiksemate majandusüksustega see nii pole – esialgsed investeeringud on suured ja tasuvuspunkt saabub väiksemate mahtude puhul hiljem.
Joosepson nendib, et erasektoris saab eestvedajaks olla ostuarve saaja, kes saab suunata partnerit e-arvet saatma. Ühtlasi on raamatupidamistarkvaradel oluline roll, et teavitada kliente oma digipöördevõimalustest ja võimekusest ning seeläbi neid toetada.
Kuigi raamatupidamistarkvaradel pole alati paremaid lahendusi kannete paranduste sisu ja vastutaja tuvastamise osas, vastavad nad siiski juba suuremas osas mikro- ja väikeettevõtete ootustele – andmevahetus pankadega ning riigi sektoriga liigub kõik kiiresti täisautomatiseeritud lahenduste suunas. Samas ei saa üks sektor digitaliseeruda ilma teisteta, kuna kõik huvipooled on omavahel andmete vahetamise tõttu tihedalt seotud.
