Alustava ettevõtja 10 sammu, ehk millest alustada ettevõtlust

Ettevõtjaks hakkamise põhjuseid on palju ja väga erinevaid. Need võivad olla seotud muutustega meie üldises majanduskeskkonnas või hoopis muudatustega isiklikus elus või mõttemaailmas, või siis sõna otseses mõttes ainsa võimalusega tööalaste valikute seas.

Ettevõtjaks ei tasu hakata ilma visiooni ja eesmärgita. Rahulolematus praeguse töökohaga ei ole piisav garantii, et ettevõtjana läbi lüüa. Samas on suure motivatsiooni puhul õnnestumise tõenäosus vähemalt sama suur kui läbikukkumise oma.

Järgmised 12 sammu võiks iga alustaja vähemasti oma peas või paberil läbi mõelda. Nii sünnib lisaks suurele motivatsioonile ka selgem plaan oma äriidee ellu viimiseks.

Tee ettevõtjaks saamise otsus.

Ettevõtjaks saamine eeldab tugevat soovi ja riskivalmidust. Selle põneva teekonna alguses on aeg vaadata endasse ja vastata kõige olulisematele küsimustele. Kas oled ikka oma loomult ettevõtlik? Ettevõtlikkus on isikuomadus, mis väljendab inimese võimet ja sisemist tahet tegutseda.

Kui sa tunned, et oled loov, intelligentne, analüüsivõimeline, omad teotahet midagi ära teha ja mitte alla anda, soovid oma tegude eest teadlikult vastutada, olles suhtlemisaldis nii partnerite, tulevaste klientide kui ka töötajatega, siis oledki ettevõtlik inimene. Enesekindlus koos otsustusvõimega ja eesmärkide seadmise oskusega tulevad ka kindlasti kasuks, nagu ka jõuline ja sihikindel tegutsemine eesmärkide saavutamise nimel ja valmisolek riskida ning tegutseda ebakindlates tingimustes.

Kõiki neid positiivseid isikuomadusi võib leida paljudes inimestes, ent mitte alati pole nad ettevõtlikud. Ühesõnaga, otsustamisel on abi eelkõige sinu isiklikust sisetundest ja võib olla ka paari lähedase inimese arvamusest. Samas liiga pikk ja põhjalik eneseanalüüs võib vahel saada ka takistuseks.

Kui oled jõudnud arusaamisele, et ettevõtlus on ala, kus soovite end proovile panna, siis järgmine samm on leida valdkond, kus soovite hakata tegutsema, ja mõelda, mis on teie äriidee tugevused.

Määratle oma äriidee

Oma äriidee kindlaksmääramisel pead loogiliselt läbi mõtlema ja enda jaoks kirja panema vastused mitmele olulisele üksteisega seotud küsimusele. Näiteks nagu: Mida soovid tegema hakata? Missugust toodet või teenust pakud? Kas tegemist on originaalse ideega? Kas sina ise oled selles valdkonnas tugev? Kas turule ehk tarbijatele on sinu poolt pakutavat vaja?

Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, et kliendid ei osta mitte tooteid ja teenuseid, vaid hüvesid. Suurim võimalik viga ongi see, et pakutakse asju. Asju on kõik kohad täis – ka konkurendid pakuvad samasuguseid. Äriidee kindlaksmääramise juures mõtle, et pakuksid asjade asemel emotsioone, tundeid, kasu, väärtust jne.

Näiteks ära paku spordijalanõusid, vaid uutmoodi mugavust, külgetõmbavat väljanägemist, tervislikkust ja sportimisrõõmu. Ära paku raamatuid, vaid ülipõnevat ajaviidet või kasulikke teadmisi. Ära paku söömisvõimalust, vaid erakordset maitseelamust. Oluline on kindlasti see, et tarbijatel oleks võimalus ja soov seda osta.

Hinda oma äriidee elujõulisust

Kui usud oma äriideesse, siis analüüsi ja uuri eri aspekte, mis aitavad hinnata sinu ettevõtmise võimalikku edu. Nii toimetades saad kindluse, et sinu idee on edasiliikumiseks piisavalt küps.

Toodete ja teenuste turg toimib siis, kui on olemas ostjad, kellel on raha ning ka mingis osas rahuldamata vajadused. Selleks, et hinnata võimalikku sisenemist turule, on vaja võimalikult palju teada potentsiaalsete tarbijate ehk võimalike ostjate kohta.

Lihtsustatult nimetatakse turuks ostjaid, kellel on raha ja rahuldamata vajadused. Et saaksid turul osaleda müüjana, pead teadma, kes on sinu jaoks ostjad, kas neil on raha ja millised on nende vajadused.

Võimalikuks ostjaks nimetatakse inimest, kes mingil põhjusel veel ei tarbi teatud toodet, kuid kes võiks seda teha. Sinu toote või teenuse ostjaks võivad olla eraisikud, teised ettevõtted või kolmas sektor. Suure tõenäosusega ostavad sinu võimalikud kliendid juba praegu sarnast toodet. Seetõttu pead uurima, mis paneks neid kliente otsustama teise pakkuja ehk sinu kasuks.

Võimalike klientide raha ehk ostujõud on määrava tähtsusega. Ostja soovib erinevaid asju, kuid kui tal ei ole võimalik tasuda sinu teenuste või toodete eest, siis ei saa toimida ka äri.

Oma võimalike ostjate ostujõu kohta avaldab teavet Statistikaamet , mille kodulehel on toodud Eesti piirkondade analüüsid ja statistika. Sealt leiab andmeid nii kogu Eesti, maakondade kui ka valdade lõikes. Näiteks analüüsi alajaotusest „Omavalitsusüksused” leiad otsitava valla või linna töötajate keskmise palga, äriettevõtete müügikäibed ja teisi andmeid, mille abil saad kavandada oma ettevõtte võimalikke müüke.

Kaardista vajadus sinu pakutava toote või teenuse järele

Kui ostjal ei ole sinu toodet vaja, siis ta seda ka ei osta. Iga toode või teenus peab rahuldama mingeid ostjate vajadusi. Mõtle, milliseid vajadusi rahuldab sinu poolt pakutav. Suutes pakkuda oma potentsiaalsetele tarbijatele nende vajaduste rahuldamiseks paremaid võimalusi, kui seda teevad sinu konkurendid, leiadki endale oma kliendid.

Kui palju teavet on sul oma äriideena kavandatava toote või teenuse ning selle võimalike ostjate kohta?

Järelikult − kui turule ei tulda mõne ülimalt ainulaadse toote või teenusega, on ees juba hulk konkurente, kes müüvad midagi sarnast. Nende olemasolu eirates võib äri üsna ruttu pankrotti minna, konkurentide põhjalik analüüs annab aga võimaluse leida endale turunišš.

Kes on sinu konkurendid?

Enne konkurentide analüüsi tuleb välja selgitada, kes täpsemalt on sinu konkurendid ja mis on nende konkurentsieelis. Kust aga teada saada, milline sadadest tegutsevatest väikeettevõtetest või FIE-dest on kõige „ohtlikumad” ehk otsesed konkurendid?

Võimalike konkurentide väljaselgitamisel on alati abi internetiotsingust − sisestanud märksõna või tegevusala, leiad selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete või FIE-de kontaktandmed. Sealt edasi saad juba konkreetsete äride kohta andmeid koguma hakata ja leitu põhjal otsustada, millised neist on otsesed või potentsiaalsed konkurendid, ning otsida nende kohta võimalikult palju lisainfot.

Ettevõtjana tuleb rinda pista kolme taseme konkurentidega, kellest kõige tõsisem võitlus turu ja klientide pärast käib otseste konkurentidega.

Otsesed konkurendid (nimetatakse ka esmasteks konkurentideks) on kõik ettevõtted, mis pakuvad tarbijatele analoogseid tooteid või teenuseid.

Potentsiaalne konkurent (teisene konkurent) on ettevõte, mis võib tulevikus hakata analoogseid tooteid või teenuseid pakkuma. Võimaliku konkurendi toode ei ole praegu täpselt samasugune, kuid see rahuldab analoogseid vajadusi. Näiteks soovides toota limonaadi (karastusjookide turg), on kõik limonaadi valmistavad tootjad otsesed konkurendid, kuid teisesed konkurendid on ka õlletehased ja piimakombinaadid, sest ka nemad pakuvad tarbijatele toodet, mis aitab rahuldada vajadust kustutada janu.

Kolmanda taseme konkurendid on ettevõtted, mis pakuvad tooteid, mis otseselt ei konkureeri, kuid võivad seda tehniliselt teatud tingimustel teha. Limonaaditootmises võiksid selleks olla näiteks alkoholitootjad – ka nende tootega saab janu kustutada, kuid tavaliselt tarbijad seda ei tee. Samas on alkoholitootjal lihtne siseneda karastusjookide turule – seadmepark võimaldaks seda.

Mõtle läbi oma võimaliku meeskonna kokkupaneku plaan

Meeskond on ettevõtte suurim väärtus. Mõtle läbi, kas meeskonnaliikmete kompetentsid, kogemused, pädevus ja pühendumus on piisavad selleks, et teie äriidee edukalt ellu viia.

Kui oled otsustanud asutada oma äriühingu, siis pead ka teadma, millised kohustused, õigused ja vastutus kaasnevad sinu uue rolliga.

Äriühingu juhtorganid on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Omanikud otsustavad üldkoosolekul küsimusi vastavalt äriseadustikule ja põhikirjale. Osaühingu puhul on juhtorganite moodustamine ja pädevus mõneti lihtsustatud.

Omanikud (osanikud, aktsionärid või liikmed) ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest. Äriühing vastutab ise kogu oma varaga oma kohustuste täitmise eest. Omanike vastutuse määr piirdub osaluse kaotamisega äriühingus. Küll aga vastutavad FIE-d ja täisosanikud äritegevuse eest kogu oma varaga.

Omanik vastutab äriühingule, teisele omanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Põhjalikumalt loe äriühingu juhatuse ja osanike kohta äriseadustikust. mille leiad siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019?leiaKehtiv

Personali värbamise ja valiku eesmärk on saada ettevõttesse antud ala parim ja sobivaim töötaja.

Enne uute töötajate otsima hakkamist uuri eri ametikohtade töötasu statistikat [pub.stat.ee] ning arvesta välja tööjõu eeldatavad püsikulud. Tööjõukulud ei tohiks üldjuhul olla suuremad kui 35–40 protsenti ettevõtte kogukuludest.

Kui oled otsustanud värbamisprotsessi läbi viia iseseisvalt, koosta värbamiskampaania eelarve. Mõtle läbi, millised on need kanalid, mida kasutavad ja jälgivad inimesed, kelle hulgast võid sobiva töötaja leida. Koosta töökuulutus [cvkeskus.ee], mis eristub ja annab olulist infot pakutava ametikoha, tööülesannete ning kandidaadile esitatavate nõuete kohta.

Kaalu, kas sul on võimalik ja otstarbekas värvata erivajadusega töötajaid. Puude või pikaajalise tervisehäirega inimese töölevõtmisel toetab Eesti Töötukassa spetsiaalsete tööturuteenustega [tootukassa.ee].

Kaua tööta olnud inimeste töölevõtmisel on võimalik Töötukassa kaudu taotleda palgatoetust [tootukassa.ee].

Kui töökoht eeldab eriti spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida Eesti tööturult on raske leida, on võimalus leida sobiv töötaja välisriigist. Selleks tutvu välisriigist värbamise ja töölubade taotlemise tingimustega [eesti.ee]. Kõrgkoolide tudengeid ja äsja lõpetanud noori spetsialiste välisriikidest leiad ettevõttesse AIESEC Eesti kaudu.

Äri planeerimine – Idee elluviimist toetavad hästi läbimõeldud tegevused.

Seadke eesmärgid, mõelge need läbi ning pange kirja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. See aitab teil hoida kindlat kurssi ja vältida potentsiaalseid vigu.

Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardiperiood.

On tavapärane, et ettevõtte rajamisel tuleb sul nii mõndagi teha kirjapandust erinevalt või teises järjekorras. See puudutab ka ettevõtlusvormi valikut ja äriühingu asutamist. Äriühingu asutamisega annad ettevõtte tegevusele n-ö ametliku käigu.

Ettevalmistavas perioodis seisab alustava ettevõtja ees mitu ülesannet: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Selle tulemusena valmib äriplaan, mille koostamise käigus pead leidma vastuse küsimusele, kas ettevõtet üldse tasub rajada või mitte. Seda perioodi iseloomustab kulude puudumine või on need minimaalsed.

Tegevuse alustamise periood on seotud esimeste oluliste kuludega, milleks on eelkõige investeeringud põhivarasse ning materjalide, tooraine ja seadmete ost. Alustamisega kaasnevad ka asukohakulud (ruumide ost või rent), tootmise või teenuse osutamise korraldamise kulud jne. Võib-olla tuleb sul värvata ka personali, neid valida ja välja õpetada. Sinu ettevõte sõlmib esimesed lepingud, mis nõuavad ettemakseid. Tekivad kohustused. Ettevõte alustab tegevust ehk hakkab osutama teenust või tootma.

Stardiperioodil olgu peatähelepanu all müük ja raha laekumise kindlustamine. Sissetuleva ja väljamineva raha tasakaal ei tähenda alati, et äri on kasumis. Ja vastupidi − ületades kasumi mõistes tasuvuspunkti, ei tähenda see tingimata raha ülejääki. Äri on käima läinud siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte kasumlik.

Stardiperioodil on oluline saavutada tasakaalupunkt ja positiivne rahakäive ning kindlustada stabiilne tegevus.

Äri käimaminekuks on vaja stardikapitali. Rahalises väljenduses on see vajalik ressurss tegevuse alustamiseks kuni selliste tulude laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud.

Mõtle läbi oma äri finantseerimine.

Leidke enne ettevõtte käivitamist raha nii vajalike investeeringute kui ka jooksvate kulude jaoks. Mõelge läbi, kui palju kasutate oma sääste; kas otsite investori, kasutate toetusvõimalusi või kaasate laenuraha.

Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. Vajalik stardikapital arvutatakse välja äriplaani koostamise käigus ja see sisaldab kõiki kulusid, sh investeeringuid.

Stardikapitali väljendatakse rahaühikuna, kuid see võib olla mis tahes väljenduses ressurss, millega on võimalik oma äri alustada: tooraine, seadmed, hooned, rajatised, maa vms. Teisisõnu, stardikapital on kõik see, mis kajastub ettevõtte bilansi varade poolel.

Algkapital on vara (tavaliselt raha), mis alustaval ettevõtjal peaks olema oma äri alustamiseks. Algkapital võib olla see osa vajaminevast stardikapitalist, mida nimetatakse omakapitaliks. Kuid see võib olla ka osa omakapitalist, mille ettevõtja paneb ise ärisse ja millele lisanduvad teiste partnerite panused.

Investeeringud on see osa stardikapitalist, mida tehakse üldjuhul üks kord − põhivara soetamiseks. Vahel võivad investeeringud ja stardikapital rahas mõõdetuna olla sama suured ehk investeeringud = stardikapital. Tavaliselt lisanduvad ühekordsetele kuludele muud jooksvad kulud. Teenindusettevõttel on stardiperiood väiksem kui tootmisettevõttel.

Kui igapäevaselt (igakuiselt) laekub vähemalt sama palju raha, kui ettevõttel tasuda tuleb, võib kergendatult öelda – minu äri on käima läinud. Aga kas see äri on ka kasumlik? Stardiperioodi langeb seetõttu teine väga tähtis ajahetk – tasuvuspunkti saavutamine.

Loo selge plaan tootearenduseks

Kontrollige veel kord, kuidas teie toode või teenus klientide ootustele vastab. Leidke mõni võimalik klient, kellega koos katsetada, koguge tagasisidet ja viimistlege toode müügivalmiks.

Uute toodete ideed võivad kergesti tulla ettevõtte tarbijatelt endilt. Seetõttu tasub koguda teavet tarbijate vajaduste ja eelistuste kohta. Kui kõik andmed on kokku kogutud, aitab rida töövahendeid ettevõttel neid vajadusi hinnata ja uute toodete ideedeks muuta.

Vii läbi turundusuuring

Tarbija vajadused saab hõlpsalt kokku koguda turundusuuringu kaudu. Turundusuuringut saab teha küsimustikega, küsitledes tarbijaid kas toote ostmisel (personaalküsitlus), telefoni teel (kliendinimekirjal põhinev telefoniuuring) või internetis. Kõigil juhtudel on kuldreegel õigete küsimuste esitamine, mis annab tarbija vajadustest täieliku pildi.

Turundusuuring annab hetkepildi turust, kuhu uut toodet kavandatakse, ja tulevastest turusuundumustest. Juhul kui tarbija vajaduste kindlakstegemiseks kasutatakse turundusuuringut, tuleb kõigepealt koostada turundusuuringu plaan.

Leia oma esimene klient

Nüüdseks oled juba piisavalt planeerinud ja analüüsinud. Aeg on alustada plaani elluviimisega ning leida oma esimesed kliendid. Sul on konkurentsivõimeline toode või teenus, korralik meeskond ja valmisolek pakkuda kliendile head teenindust. Nüüd keskenduge müügile – leia kliendid ja veenge neid ostma just teilt.

Enamik klientuurist või äripartneritest kasutab internetti igapäevaseks asjaajamiseks ja äri korraldamiseks. Üsna tavapäraseks on saanud, et esimene koht, kust infot otsitakse, on internet. Seepärast peaks ka alustaval ettevõttel olema oma kodulehekülg.

Ettevõtte kodulehekülge on võimalik teha ise, kasutades selleks tasuta tehnilisi lahendusi. Keerulisema kujunduse ja tehnilise lahenduse korral tuleks aga teenus sisse osta. Ettevõtte kodulehekülg võib selle kasutajale pakkuda teavet, kuid sageli on see ka müügikanal ning internetikaubanduse puhul võib kogu äri olla internetis.

Tihti unustatakse müügi järel klienti toetada ja kliendiga enam ei tegeleta. Uut klienti leida on aga alati raskem ja kulukam, kui juba olemasolevale kliendile ka edaspidi müüa. Tänapäevased tehnilised võimalused (arvutid, internet, andmebaasid jne) lubavad hoida kliendiga sidet pärast tehingu lõppu, pakkuda talle koolitust, abi, nõuandeid. Tänu müügijärgsele toetamisele võib klient kunagi veel sinu ettevõttelt osta või soovitada sind oma tuttavatele. Ettevõtte jaoks on oluline, et nad kliendil meeles püsiksid – selleks on hea kasutada uudiskirju, sooduspakkumisi või pakkuda kliendile mõnikord isegi midagi tasuta jne.

Kuigi loetletud müügietapid tunduvad olevat väga lihtsad, tasuks võtta osa spetsiaalsetest müügikoolitusest, kus selgitatakse lähemalt vajalikke müügitegevusi ning ka seda, kuidas vältida tüüpvigu.

Alusta plaanitu elluviimisega

Teie ettevõte on jõudnud turule ja leidnud esimesed kliendid. Vaadake üle, kuidas ettevõtte tööd tõhusamaks muuta – mida teha ise, milles kaasata partnereid, kuidas tööd paremini organiseerida ja tulusid suurendada.

Ettevõtte kasumlikkust silmas pidades peab iga ettevõtja ja juht kasutama ressursse otstarbekalt. See tähendab, et olemasolevate ressurssidega suudetakse saavutada antud situatsioonis parim võimalik tulemus.

Tasakaal efektiivsuse ja otstarbekuse vahel. Ettevõtja peab alati leidma õige tasakaalu efektiivsuse ja otstarbekuse ehk parima viisi vahel. Näiteks ostnud kalli ja kiire sõiduauto, jõuab ettevõtja edaspidi tööle kiiremini, seega säästab ta aega ning kasutab oma ajaressurssi efektiivselt. Oma rahalist ressurssi ta siin parimal viisil ei kasuta. Ostes odavama ja säästlikuma auto ning paigutades säästetud raha tootmisesse, võiks ettevõtja saavutada palju suurema klientide rahulolu ja kaasata seeläbi ka rohkem kliente, misläbi ettevõtte käive ja kasum tõenäoliselt suureneks. Selle tulemusena tõuseks ka ettevõtte konkurentsivõime ja ettevõte oleks jätkusuutlikum.

Produktiivsuse saavutamine. Selleks, et mõista, kui efektiivselt ja otstarbekalt kasutab ettevõte oma ressursse, kasutatakse mõistet produktiivsus. Produktiivsuseks nimetatakse toodete või teenuste hulka, mida olemasoleva tööjõuga ühes ajaühikus (tavaliselt tunnis või päevas) suudab ettevõte väljastada. Mida kõrgem on produktiivsus, seda efektiivsemalt ja parimal viisil on ressursid kasutatud. Kõrge produktiivsus on konkurentsieelis – sama koguse toodangu valmistamiseks kasutab ettevõte oma konkurentidest vähem ressursse.

Kui tunned, et kodus jääb kitsaks – välisturule minek

Edukas turundus välisturul sõltub sealsete tarbijate ja ettevõtlusvõimaluste tundmisest. Lisaks tavalistele turu-uuringutele peab tutvuma olukorraga ka koha peal, uurima kohalikke turu-uuringuid, rahvusvahelisi uuringuid ning otsima sobivad töötajad oma firma esindajateks välisriigis.

Väikeettevõte peaks sobiva välisturu valikuks tegema koostööd näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga [koda.ee], Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga [evea.ee] või mõne välisriigi esindustega Eestis.

Sobivaks välisturuks ei pruugi olla kõige lähem turg. Kui ettevõttel on mõni unikaalne toode, siis võib hoopiski lähtuda põhimõttest otsida turgu sealt, kus inimestel või ettevõtetel seda toodet kõige rohkem vaja võiks olla.

Välisturule minekut aitab ette valmistada ka see, kui tutvuda eri riikide elatustaseme, konkurentide müügiga välisturgudel ning sealsete tarbijate tarbimisharjumustega. Üldiste andmete otsimiseks tasub vaadata selliseid allikaid nagu CIA World Factbook [cia.gov] või eri maade valitsuste poolt toetatavate turu-uuringute organisatsioonide kodulehekülgi (nt USA valitsuse poolt toetatav export.gov). Väärtuslikud informatsiooniallikad on ka Eesti Vabariigi välisesindused [vm.ee] või EAS ekspordinõunikud.

LISA – Ettevõttest loobumine

Ettevõtte müümist kaalutakse peamiselt siis, kui omanik soovib alustada uue äriga, omanik on tüdinenud ettevõtlusest, ei leia enam arenemisvõimalusi või on ettevõte sattunud majandusraskustesse.

Ettevõtete ost-müük on Eestis üha rohkem aktuaalne, sest näiteks laienemisel välisturgudele on enamasti vaja kaasata uusi investoreid, või näiteks aastaid edukalt töötanud ettevõttel on otstarbekas kasvava konkurentsi tõttu turult väljuda.
Saneerimine tähendab sisuliselt ettevõtte päästmist ajutistest makseraskustest ning ettevõtte ümberkujundamist selle vormistamiseks teist liiki äriühinguks.

Ettevõtte saneerimisele tuleb mõelda juhul, kui ettevõte ei suuda ajutiselt täita oma kohustusi ja võlakoorem käib üle jõu.

Saneerimine toimub saneerimiskava alusel. Saneerimiskavas sätestatud õiguslikud tagajärjed hakkavad kehtima alates kava kinnitamisest kohtu poolt ning kehtivad kogu saneerimiskava kehtivusaja jooksul.

Saneerimine on päästevahend ettevõtetele, mille kelle võiks ümberkorralduste (uue tootmisliini kasutuselevõtt, töötajate vähendamine, uuele turule laienemine jms) abil muutuda paremaks.

Ettevõtet saab lõpetada kahel viisil: vabatahtlikult lõpetamise kaudu omanike otsusega ja sundlõpetamise kaudu kohtumääruse alusel, sh omanike enda algatatud pankroti kaudu.

Sundlõpetamine on kohtu sekkumist nõudev äriühingu lõpetamise viis nende ühingute suhtes, mis ei järgi teatud nõudeid. Kohus võib sundlõpetamise otsustada omal algatusel, kuid kohtule võivad avalduse esitada ka ettevõtte juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud.

Äriühingu vabatahtlik lõpetamine saab alguse omanike otsusest tegevuse lõpetamise kohta.

Pankrot aga ei tähenda alati äriühingu tegevuse lõpetamist – on võimalus, et osaühingu või aktsiaseltsi äritegevus korrastatakse, korraldatakse ümber ja ta jätkab tegevust (nt võlausaldajate kompromissi, saneerimise korral).

Vaata lisainfot:Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kodulehelt