Riigile kuuluv taastuvenergia ettevõte Enefit Green esitas Loode-Eesti rannikumere tuulepargi täiendatud keskkonnamõjude hindamise (KMH) avaliku väljapaneku, mille järgi plaanitakse Hiiumaa lähistele kuni 1100-megavatist meretuuleparki.
Kavandatav tuulikute arv on 107 kuni 182, olenevalt tuuliku nimivõimsusest. Tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 kilomeeter ning tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 kilomeetri kaugusel asuvad merealad, selgub keskkonnaministeeriumi avalikustatud KMH aruande avaliku väljapaneku teatest.
KMH aruande kohta saab ettepanekuid esitada keskkonnaministeeriumile kuni 16. septembrini. Avalik arutelu toimub 18. septembril kell 16 Kärdla kultuurikeskuses.
Varem oli Hiiumaa meretuulepargi arendaja rollis Nelja Energia, kuid alates möödunud aasta detsembrist on selleks Enefit Green, mis taastuvenergia ettevõtte mullu ostis.
MTÜ Hiiu Tuul, mis on varasemalt saanud riigikohtust planeeringu tühistamise osas võidu, pöördus KMH algatamise tõttu rahandusministeeriumi poole, kuna on endiselt selle vastu.
MTÜ juhib ministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki tähelepanu asjaolule, et Loode-Eesti tuulepargi rajamiseks on vaja vastavalt seadusele riikliku eriplaneeringu koostamist, kuna plaanitava meretuulepargi elektriline nimivõimsus on üle 150 megavati.
“Plaanitakse ühte Euroopa suurimat tuuleparki, ilma et keegi oleks küsinud, kas seda saab Hiiumaa vetesse ehitada,” seisab Hiiu Tuule juhatuse liikme Inge Taltsi pöördumises.
Kuna arendaja teeb jätkuvalt kulutusi Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande parendamisel, soovib MTÜ Hiiu Tuul ka teada, kas Eesti Energial võib tekkida õigustatud ootus tuulepargi rajamiseks või tehtud kulutuste kompenseerimiseks.
Riigikohus tühistas möödunud aasta augustis Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu, kuna tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata.
Riigikohtu halduskolleegium lahendas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta käskkirjaga kehtestatud mereplaneering.
Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka näiteks transporti, kalandust ja turismi arendamist. MTÜ Hiiu Tuul ja teiste isikute kaebuses vaieldi vastu tuuleparkide kavandamisele Hiiumaa rannikumerre.
Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on seadusest tulenev kohustus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.
Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus.
Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad. Kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.
“Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,” märkis kolleegium.
Kokkuvõttes leidis riigikohus, et mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei ole planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.
Eeltoodust tulenevalt tühistas riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.