Nordicat ähvardab pankrot juba enne selle aasta detsembt, kui riigiabi tulemata jääb – nimelt kujuneb ettevõtte tegevuskahjumiks 23 miljonit eurot.
Hinnanguliselt oli Nordica turuväärtus 16. juuli seisuga negatiivne ehk ettevõtte jooksvad kassavood ei katnud kulusid. Miinuse suuruseks arvutati 19,55 miljonit eurot. Ettevõtte enda arvestuse kohaselt jääb koroona tõttu märtsist detsembrini saamata 57 miljonit eurot tulu. Opereerimiskahjumiks kujuneb sellel aastal 23 miljonit eurot.
Nordica soovis saada aprillis 2020 SEB-lt laenu, kuid pank keeldus, viidates lennundusturu seiskumisele ja tulevikuväljavaadete ebakindlusele. Lisaks puuduvad Nordical varad, millele oleks saanud seada hüpoteeke. Kuna Nordical endal lennukid puuduvad, siis ei saa ettevõte kasutada ka praeguses kriisis laialt levinud laenamismudelit, kus ettevõtte lennukid müüakse maha, kuid liisitakse kohe tagasi.
Valitsuse hinnangul pole lennunduses kestva kriisiseisundi tingimustes Nordical võimalik erasektorist laenu saada, seega on ainsaks lahenduseks riigiabi. Ilma riigiabita lõpetaks Nordica tegutsemise. Kusjuures ettevõtte jätkusuutlikkus oleks ohus juba enne selle aasta detsembrikuud.
Riigile kuuluv Nordica pakub lennuki-, meeskonna-, teenindus- ja kindlustusteenust. Näiteks on sõlmitud sellised teenuselepingud SAS-i ja LOT-iga. LOT-iga oli leping viiele lennukile, kuid Poola firma katkestas selle lepingu, viidates force majeure‘ile. LOT on viidanud lennunduses valitsevale ebakindlusele ning on loobunud Nordica lennukite kasutamisest vähemalt kuni märtsini 2021.
SAS-iga on sõlmitud leping 15 lennuki kasutamiseks, kuid seda on koroonakriisi puhkedes muudetud ning praegu on kasutuses vaid viis lennukit.
Samas tuleb Nordical edasi maksta lennukite liisingu ja hoolduse eest. Selle aasta lisakulu on ka töötajatele koondamistasude väljamaksmine.
Nordica mullune käive oli 100 miljonit eurot, ettevõte maksis riigimakse 15 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit olid tööjõumaksud. Nordica on Eesti lennundussektori suurim ettevõte ja sektor ise moodustab umbes 3,5 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Enne koroonakriisi oli ettevõttes tööl 624 inimest, ettevõtte palgatase on 1,5– 4 korda Eesti keskmisest kõrgem. Aasta lõpuks peaks Nordicas töötama 385 täistööajaga inimest.
Lisaks sõltuvad Nordica käekäigust ka mitmed lennundusteenust pakkuvad ettevõtted, näiteks Nordicale lennukeid rentiv Transpordi Varahaldus, Tallinna lennujaam, Magnitic MRO või Airo Catering Estonia. Nordica on ka oluline koostööpartner lennuakadeemia jaoks, mille lõpetajate osakaal ettevõtte töötajatest moodustab ligi viiendiku.
Euroopa Komisjon tunnistab, et Eesti lennuühendused on oluliselt allpool Euroopa keskmist. Enne koroonakriisi puhkemist oli Nordica osakaal Tallinnast väljuvatel liinidel 20 protsenti. Neid lende ei sooritatud oma kaubamärgi alt, vaid pakuti teistele ettevõtetele ACMI-teenust. Oma kaubamärgi alt lennates oli veel möödunud aastal esimeses pooles Nordica osakaal 40 protsenti.
Euroopa komisjon nõustub hinnanguga, et Nordica tegevuse lõpetamine tähendab, et võtab vähemalt 6–12 kuud, enne kui teised operaatorid suudavad puudujäävad lennuliinid asendada. See tähendab, et Eesti jääb veelgi suuremasse perifeeriasse, kuhu on keeruline lennureisiga kohale jõuda. Nordica liisitud lennukitüübid on sobivad just väikse reisijatearvuga Tallinna lennujaama teenindamiseks.
