LHV Varahalduse juhi Vahur Vallistu sõnul on Tallinkile tehtud finantseerimispakkumise 7 miljoni euro suurune lepingutasu osa finantseerimise riski hinnastamisest.
Neljapäeval ütles Vallistu BNS-le, et LHV pensionifondid tegid koostöös erakapitalifondiga Novalpina Capital Tallinkile 200 miljoni eurose finatseerimispakkumise.
Sama päeva õhtul ütles Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ETV saates “Esimene stuudio”, et LHV panga ja Novalpina Capitaliga lepingu sõlmimise tasu oleks Tallinkile maksma läinud 7 miljonit eurot.
Seejuures nimetas Nõgene LHV pakkumist “röövellikuks” ja vastuolus igasuguse ärieetikaga. Nõgene sõnul Tallink pakkumist ei kaalu ja LHV-lt laenu kindlasti ei võta.
Vallistu ütles reedel BNS-le, et kõik tasud on osa finantseerimise riski hinnastamisest. “Kui võrrelda mainitud summat, siis sarnases mahus oli ka näiteks Tallinna Sadama IPO-ga kapitali kaasamise maksumus,” sõnas ta.
Ta toonitas, et Tallinkil on täielik õigus pakkumine tagasi lükata ja erinevate laual olevate variantide vahel valida. “Ühispakkumise lõplikud tingimused oleks kokku lepitud läbirääkimiste käigus.”
Vallistu sõnul oli pakkumise sisu 200 miljonit eurot, selle hind koosnes intressist ja optsioonidest. “Meie jaoks oli tegemist tavapärase protsessi ning tavapärase struktuuriga taoliste läbirääkimiste alustamiseks.”
Vallistu väitel pidasid LHV Pensionifondid pakkumises osaledes silmas panga pensionikogujate parimaid huve. “Loomulikult ei ole meie pensioniklientide tootluse ootus võrreldav riigipoolsete toetusmeetmete maksumusega,” lisas ta ning märkis, et ühispakkumise näol oli sisuliselt tegemist tagamata laenuga ning selliste laenude riskitase on kõrgem, eriti arvestades nende mitteamortiseerumist ja sisulist allutatust ülejäänud laenudele.
“Pakkumise lähtekoht oli, et Tallink on ettevõte, millel on ligipääs kõikidele meie regiooni pankadele ning institutsionaalsetele investoritele, kes on sobivatel tingimustel valmis ettevõttele tuge pakkuma,” selgitas Vallistu. Ta lisas, et üldiselt on LHV seisukohal, et riigi toetusmeetmeid vajavad eelkõige väiksemad ettevõtted.
“Suured väga olulist turuosa omavad ettevõtted suudavad kriisi ühel või teisel viisil üle elada. Riiklike toetusmeetmetega tuleks keskenduda nendele, kellel ei ole hetkel mitte kuidagi ligipääsu madala intressimääraga rahastusele,” kommenteeris Vallistu.
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles rahandusminister Martin Helme, et Tallink Grupp on esitanud taotluse riigilt 150 miljoni eurose likviidsuslaenu saamiseks ning kui mõlemal osapoolel peaks selleks soov olema, on võimalik laen hiljem riigi osaluseks ümber vormistada.
