Eesti elanike väikelaenamine alates kevade lõpust taas kasvule ning septembri alguse seisuga on panga klientide huvi tarbimislaenude vastu saavutanud koroonakriisi eelse taseme.
“Koroonaviirusest tingitud eriolukorra kehtestamise järgselt ilmnesid koheselt esimesed märgid tarbimislaenude turu jahenemise osas. See on ka mõistetav, sest nii pandeemia ise kui ka muutused majanduselus suurendasid eraisikute finantsilist ebakindlust mille tagajärjel eluks otseselt mittevajalikud ostud lükati edasi,” kommenteeris SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Koplimäe pressiteates.
Eriti ettevaatlikud olid kliendid Koplimäe sõnul märtsi teises pooles ning aprillis, mai lõpust aga märkas pank klientide kindlustunde järk-järgulist taastumist.
Väikelaenamise trendi on SEB hinnangul kaudselt toetanud ka eestimaalaste kasvanud aktiivsus kodusisutuse ja renoveerimise valdkonnas. Mööbli, sisustuse ja aiandusega tegeleva haru käibed kasvasid eriolukorra lõpus ligi 60 protsenti, kodukontori pidamisele viitava elektroonika valdkond 15 protsenti.
Sarnaselt eelnevate aastatega võeti Eestis ka tänavu väikelaene enamasti kodu remondiks, elektroonika ja sisustuse uuendamiseks, samuti aga auto ostu ja remondiga seotud kulude katteks. SEB klientide keskmine taotletav väikelaenu summa ulatub panga andmetel 4000 euroni, krediitkaarti taotletakse keskmiselt summas 1200 eurot.
Inimeste kindlustunde kasvu kinnitab SEB vaates ka fakt, et septembri alguseks on 40 protsenti võrra vähenenud eraklientide maksepuhkuste arv. Hetkel moodustavad väikelaenude maksepuhkused veidi üle 20 protsendi kõikidest SEB eraklientide poolt vormistatud maksepuhkustest.
“Kuna majanduse väljavaade on koroonaviirusest tingituna jätkuvalt ebakindel, siis soovitame jätkuvalt iga laenu võtmine hoolikalt läbi kaaluda. Kui on vähegi kahtlus, et hetke olukorrast tulenevalt võib tulevikus töötasu väheneda või tööandja on sunnitud töötajate arvu vähendama, soovitame laenu võtmise otsus olukorra selginemiseni edasi lükata,” toonitas Koplimäe.
