Diislikütuse aktsiisi langetamine aitab Eesti autovedajatel kriisi ajal ellu jääda ning Läti ja Leedu ettevõtetega konkurentsis püsida, kinnitavad transpordiettevõtted.
Läti, aga eriti Leedu odavama aktsiisi tõttu tangivad rahvusvahelised vedajad poole enda kütusest väljaspool Eestit. Seetõttu muudab diislikütuse aktsiisi langetamine Leedu tasemele autovedajate elu märgatavalt kergemaks, vahendas “Aktuaalne kaamera” reede õhtul.
“Ajad on rasked ja see, et me hakkame tankima kodus, aitab meid. Ütleme, et autokütus moodustab 30 protsenti kõikidest kuludest, ja kui arvestada, et aktsiisi pole, aitab see meid oluliselt,” selgitas Jupiter Plusi tegevjuht Jevgeni Sidorov ERR-ile. “Esialgu me palku pole kärpinud, kuid olukord on selline, et võib-olla tuleb palkasid vähendada ja kedagi tuleb koondada.”
Kui tanklaketid täidavad oma lubadust ja vähendavad diisli hinda aktsiisilangetuse võrra, muutuks diislikütus tanklas 14,5 senti liitrist odavamaks. Kuna konkurents autovedajate vahel on ülitihe, vähendavad ka Eesti vedajad kohe hinda, et turgu lätlastelt ja leedulastelt tagasi võita.
“See hakkab päevapealt toimima ja rahvusvaheliste vedajate arvelt,” rääkis Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp ERR-ile. “Autosid on ju koos bussidega umbes 8000, siis tegelikult hakkab riik tagasi saama aastas 60 miljonit eurot. Praegu nuumame Lätit ja Leedut. Nii et see ei ole lihtsalt kulu, vaid midagi sealt tuleb tagasi ka.”
“Need, kes sõidavad praegu Eesti-Läti vahet, tulevad kohe Eestisse tagasi tankima. Samas, kes käivad Rootsi vahet, ei pea enam kolmnurka tegema ehk minema laevaga Lätti või Leetu ja tulema sealt otse Eestisse tagasi. See mõjub kogu me Eesti tsüklile – nii Tallinkile, meile, vedajatele – ja eks ta ka lõpus hakkab mõjuma inimestele, kellele me kaupa veame,” ütles ERAA president, Lajose omanik Einar Vallbaum.
Riigil jääks langetuse tõttu kütuseaktsiisist saamata 76 miljonit eurot aastas. Rahandusminister Martin Helme sõnul aitab see meede aga majandusaktiivsust suurendada. Riigikogu opositsiooni hinnangul pole see aga toetusena efektiivne ega kandu lõpphindadesse.
Ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et enam mõjutab majandust elektri- ja gaasiaktsiisi langetamine.
“Aktsiismõju mõjutab kõige rohkem kahtlemata veoettevõtjaid ja vähem mõjutab tarbijaid. Tarbijaid mõjutab rohkem otsus alanda elektrihinna aktsiisi. /…/ Kokkuvõttes on see ikkagi miinus, sest abi on abi, see tähendab, et sa võtad laenu ja toetad sellega suuremat kukkumist,” selgitas Palm.
