Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega.
Eesti kõrge reitingu aluseks on tugev rahanduspoliitika, mida toetavad Euroopa Liidu ja euroala liikmelisus, lisaks riigi madal võlatase ja netolaenuandja positsioon ning tõhusad riigiasutused.
Valitsussektori võlakoormus langes 2019. aasta esimeses kvartalis hinnanguliselt 8,1 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja peaks langema veelgi – jõudes 2020. aasta lõpuks 7,6 protsendile. Eesti valitsussektori võlakoormus on Fitchi hinnatavatest riikidest kolme madalama seas.
Valitsussektori eelarve puudujäägiks prognoosib Fitch sel aastal -0,3 protsenti SKP-st. Aastatel 2020-2021 jääb keskmine puudujääk -0,2 protsendile SKP-st, kuna olukord tööturul toetab tulumaksu laekumiste kasvu ning kasvavad ka kapitalikulud EL-i toetusrahade kasutuselevõtu tõttu.
Fitchi hinnangul kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt tänavu 3,2 protsenti, samas majanduskasv aeglustub võrreldes eelmise aastaga. Tarbimine on agentuuri hinnangul hakanud samuti aeglustuma, kuid seda tasakaalustab investeeringute tugev kasv.
Töötuse määr on Fitchi prognoosi kohaselt jätkuvalt languses. 2018. aasta 5,4 protsendilt jõuab see tänavu 5 protsendile. Tugev tööturu olukord survestab jätkuvalt tööjõukulude kasvu, mille tulemusel on nominaalne palgakasv tänavu 8,6 protsenti. Produktiivsuse kasv pole palga reaalkasvule endiselt järele jõudnud.
Inflatsioon langeb tänavu 2,4 protsendile. Aeglustuva majanduskasvu tingimustes langus jätkub, jõudes 2021. aastal 2 protsendile.
Eesti jooksevkonto ülejääk väheneb 2018. aasta 1,9 protsendilt 2019. aastal 1,3 protsendile. 2020-2021 peaks see stabiliseeruma 1,2 protsendil.
Fitchi hinnangul aitaks reitingu tõusule kaasa jätkuv struktuursete majandusnäitajate paranemine, reitingu langust aga võivad põhjustada majandus- või finantsšokid, mis halvendaksid riigirahandust, makromajanduslikku keskkonda ja finantsstabiilsust.
