2020. aasta riigi lisaeelarvega eraldati Kredexile enam kui miljard eurot erakorraliste kriisilaenude ja käenduste jaoks, millest on möödunud aasta lõpu seisuga kasutamata rohkem kui 835 miljonit eurot.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esmaspäevasel istungil andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ülevaate Kredexi kriisimeetmete kasutamisest.
Kredexile eraldati erakorralise käenduse meetme raames 300 miljonit eurot, erakorralisteks käibelaenudeks 500 miljonit eurot, investeerimislaenudeks 50 miljonit eurot ja riiklikult olulisteks projektideks kuni 265 miljonit eurot ehk kokku 1,15 miljardit eurot.
Samas on 31. detsembri seisuga erakorraliste otselaenude lepinguid Kredexis sõlmitud 138 kogusummas 38,6 miljonit eurot ning laenukäenduste lepinguid 290 laenusummas 111,4 miljonit eurot ja käenduse summas 56,5 miljonit eurot.
Riiklikult oluliste projektide ehk enam kui 10 miljoni euroste laenude puhul, mis vajavad ka valitsuse heakskiitu, on sõlmitud viis laenulepingut summas 194,4 miljonit.
Erakorralise käenduse eelarvest jäi aasta lõpus kasutamata ligi 270 miljonit eurot, käibelaenu eelarvest ligi 475 miljonit eurot, investeerimislaenude puhul 34 miljonit eurot ja riiklikult oluliste projektide eelarvest 56,6 miljonit eurot, kokku pisut enam kui 835 miljonit eurot.
“Likviidsusmeetmeid ehk käibelaenu tegelikult ettevõtted pole vajanud,” tõdes Viljar Lubi komisjoni istungil, lisades, et peamiseks põhjuseks on ettevõtete olemasolevad likviidsuspuhvrid.
Lubi kinnitas, et kuigi Kredexi meetmed on praegu eelarveaasta lõppemise tõttu pandud pausile, siis ministeeriumi sooviks on nendega kindlasti jätkata vähemalt Euroopa Komisjoni poolt defineeritud eriolukorra lõpuni ehk 2021. aasta keskpaigani.
“Kui hetkel võib nii olla, et ettevõtetel, kellel olid puhvrid, on need otsa saanud ja vajavad nüüd likviidsuslaenu, siis oleks väga halb kui Kredex ei suudaks seda võimaldada,” ütles Lubi.
Lisaks jäägi tänavusse üle kandmisele soovib ministeerium meetmete eelarveridade vahel enam paindlikkust. “Nagu näha on, käibelaenu pole nii palju vaja olnud, aga teisi meetmeid on rohkem vaja olnud. Hetkel meil see paindlikkus ridade vahel mängida puudub,” selgitas Lubi.
Valitsuse liikmed otsustasid 8. detsembri kabinetinõupidamisel, et Kredexi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ning turismiettevõtjatele suunatud kriisimeetmetega jätkatakse ka järgmisel aastal.
Kabinetiotsus pole siiani aga valitsuse istungile kinnitamiseks jõudnud ning 31. detsembril teatas Kredex, et lõpetab ajutiselt erakorraliste kriisimeetmete menetlemise.
7. jaanuari valitsuse pressikonverentsil ütles rahandusminister Martin Helme, et tema uskumist mööda on valitsus Kredexi kriisitoetuste jätkamise tingimuste aruteluga lõpusirgel.
“Üks aspekt on raha üle kandmine iseenesest, üks aspekt on raha ülekandmise suurus,” ütles Helme, selgitades, et valitsus võib üle kanda kogu jäägi või võib üle kanda ka kogujäägist väiksema summa.
Enne selle otsuse tegemist on Helme sõnul vaja aga kokku leppida, mis rahast edasi saab ehk milliseid laenutooteid Kredexis pakkuma hakatakse.
