Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel ei pruugi rongide 160-kilomeetrine tunnikiirus küll lähiajal teoks saada, ent riik teeb kõik investeeringud eeldustega, mis võimaldavad tulevikus selle kiiruseni jõuda.

Riigikontroll märkis oma teisipäeval avaldatud ülevaates, et kuigi reisirongide kiiruste tõstmine 160-kilomeetrise tunnikiiruseni seati raudtee arengudokumentides eesmärgiks juba 2012. aastal, pole seda lähema kümne aasta jooksul kavas saavutada.

2020. aasta veebruaris kinnitatud transpordiprogramm püstitab sõidukiirusele tagasihoidlikumad eesmärgid: sihiks on saavutada raudteel kiirus 120 kilomeetrit tunnis ning osal Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel 135 kilomeetrit tunnis, märkis riigikontroll.

MKM-i transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul märgib audit küll õigesti, et kiirusega 160 kilomeetrit tunnis rongiga lähiajal sõita ei saa, ent tema hinnangul ei saa ka kindlalt väita, et selle kiiruse saavutamine võtab aega kümme või rohkem aastat.

“Raudteed arendame järk-järgult ning esmajärjekorras tõstame kiiruseid 135 kilomeetrini tunnis. Kõik investeeringud elektrifitseerimisse, kurvide õgvendamisse ja liiklusjuhtimissüsteemi tehakse eeldustega, et meil oleks võimalik tulevikus sõita 160 kilomeetrit tunnis,” ütles Gailan BNS-ile.

Riigikontrolli audit tõi muu hulgas välja, et maanteed on riigi taristuinvesteeringutes eelisseisus. “Raudtee oma hõreda võrgustiku tõttu ei ole sageli alternatiiv teetranspordile, nii nagu ei ole teetransport alternatiiv raudtee mahukaupadele, seetõttu arendame raud- ja maanteid koos, sest pakuvad nad erinevate Eesti piirkonna inimestele liikumisvõimalusi ja ettevõtjatele vajalikku kaubatarnet,” märkis Gailan.

Ta nentis, et nõustub riigikontrolli hinnanguga, et ohututesse maanteedesse ning ka kruusateede tolmuvabaks ehitamisse pöörab riik praegu palju tähelepanu. Gailani hinnangul peabki see nii olema. “Tiheda teedevõrgustiku tõttu on teede kasutajaid ja kasusaajaid lihtsalt kordades rohkem,” lisas ta.

Raudteesse minev 2,6 miljardit eurot ei sea Gailani hinnangul sektorit ka otseselt vaeslapse rolli. Tema sõnul on raudtee juba praegu kõige suurema keskmise kiirusega transpordivahend ning inimeste seas väga populaarne.

“Seetõttu kavandatakse ehitada uus raudtee Haapsalu/Rohuküla suunal, valmib Rail Baltic, tõstame raudteel kiiruseid, suurendame raudtee läbilaskevõimet, ostame uusi ronge ning muudame olemasoleva raudtee heitmevabaks,” lisas ta.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi