Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleb kriisist taastumine laiapõhjaline, kuid pandeemiaeelse kasvutrendi saavutamine võtab aga pikemalt aega.
“Pandeemia on maailmas endiselt üheks kõige aktuaalsemaks teemaks, kuid olukorra paranemine on juba käega katsutav. Vaktsineerimine on alanud ning viiruse levik on enamikes riikides oma tipu tõenäoliselt läbinud,” märkis Mertsina pressiteate vahendusel.
Peaökonomisti sõnul leevendatakse panga eelduste järgi enamik piiranguid selle aasta teise kvartali jooksul, tänu millele algab ka majanduse kiirem paranemine.
“Taastumine tuleb laiapõhjaline, kuid eeskätt veab seda teenuste sektor. Samuti toetavad kasvu keskpankade rahapoliitika ja valitsuste ekspansiivne fiskaalpoliitika,” ütles ta.
Mertsina tõi välja, et kuigi tervishoiukriis ja selle mõju majandusele ei ole veel kaugeltki läbi, võib juba praegu öelda, et Eesti majandus on tõestanud paljude riikidega võrreldes paremat vastupanuvõimet tugevatele šokkidele.
Ta täpsustas, et möödunud aastal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) panga arvestuste järgi 2,7 protsenti, mis oli Euroopa üks väiksemaid langusi.
“Majandus on kriisist küll paranemas, kuid koroonaviiruse teine laine ja selle ohjeldamiseks seatud piirangud pidurdavad seda lähikuudel. Meie prognoosi järgi taastub Eesti majanduskasv sel aastal 3,1 protsendini ja kiireneb järgmisel aastal 4,3 protsendini,” ütles Mertsina.
Peaökonomist lisas, et püsivhindades taastub SKP kriisieelse kõrgeima tasemeni selle aasta viimases kvartalis ehk kahe aastaga.
“Kuigi majanduse üldine kindlustunne on paranemas, siis üksikutes majandussektorites on see liikunud väga erinevalt,” nentis Mertsina.
Ta selgitas, et töötleva tööstuse kindlustunne on tõusnud juba 2019. aasta alguse tasemeni ning selle tootmismahtude ja ekspordikasvu väljavaated on aina paranenud, kuid tarbijate kindlustunne on jätkuvalt nõrk.
“Käesoleva aasta esimesel poolaastal, eriti aga esimeses kvartalis, pidurdavad koroonaviiruse teise laine ohjeldamiseks seatud piirangud Eesti majanduse kiiremat taastumist,” tõdes peaökonomist.
Mertsina sõnul mõjutab meid avatud ja välisnõudlusest sõltuva riigina kahjulikult ka kaubanduspartnerite nõrgem nõudlus. “Välisnõudluse taastumine toimub aasta esimesel poolel küll aeglasemalt, kui varem ootasime, kuid aasta kokkuvõttes peaks see meie ettevõtetele pakkuma võrdlemisi häid ekspordivõimalusi,” märkis ta.
Peaökonomist tõi aga välja, et kuigi juba teises kvartalis peaksime baasefekti tõttu nägema aastases võrdluses tugevat majanduskasvu, hakkab majandusaktiivsus jõulisemalt kosuma aasta teisel poolel.
“Selle eelduseks on koroonaviiruse leviku minimeerimine ja piirangute kaotamine majanduses, milleks omakorda on vaja kriitilise hulga elanike vaktsineerimist,” selgitas Mertsina, kelle hinnangul võidavad vaktsineerimisest esmalt need tegevusalad, mis on rohkem tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega.
Peaökonomisti sõnul peaks sügisel Eesti majanduskasvule andma täiendava panuse pensionireform, mille mõju kandub ka järgmisesse aastasse.
“Juba lähiajal saab Eesti – sarnaselt teiste liikmesriikidega – hakata kasutama rahasid erinevatest Euroopa Liidu (EL) fondidest. Ka see annab täiendavat jõudu majanduse kasvule, eelkõige valitsemissektori investeeringute kaudu,” märkis Mertsina, kes lisas, et pikemas vaates peaksid EL-i rahad muutma Eesti majandust kaasaegsemaks ja rohelisemaks.
Mertsina hinnangul on Eesti tööjõuturg võrdlemisi paindlik. “Majanduslangus vähendas eelmisel aastal hõivatute arvu ligi 3 protsenti, mis oli Euroopa tugevamaid kukkumisi,” tõdes peaökonomist.
Tema sõnul on kriis kahjuks rängem väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega inimestele, kuid eriti noortele. “Riigipoolsed toetusmeetmed ja pankade poolt ettevõtetele antud maksepuhkused aitasid möödunud aastal pidurdada tööpuuduse tõusu,” ütles Mertsina.
Peaökonomist tõi välja, et panga hinnangul peaks tööpuuduse kasv lähikuudel tippu jõudma ning koos majanduskonjunktuuri paranemise ja nõudluse suurenemisega tööjõu järele aasta teisel poolel hakkab see tasapisi vähenema.
“Selle aasta keskmiseks töötusemääraks prognoosime 8,1 protsenti ning see langeb järgmisel aastal 6,9 protsendini ehk eelmise aasta tasemele. Paindlik tööturg peaks tagama ka selle, et järgmisel aastal näeme tööhõive kiiret taastumist,” märkis Mertsina.
Tema hinnangul majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendasid möödunud aastal palgasurvet. “Töötaja kohta väljamakstud keskmise palga kasv aeglustus 3,3 protsendini,” täpsustas peaökonomist.
“Majanduse aeglasem taastumine käesoleva aasta esimeses pooles pidurdab jätkuvalt palgakasvu ning see hakkab kiirenema koos majanduskasvu hoogustumisega. Meie prognoosi järgi suureneb palk sel aastal 3,5 protsenti ning kiireneb järgmisel aastal 4,5 protsendini,” ütles Mertsina.
Peaökonomist sõnul leevendab majapidamiste olukorda mõõdukas hinnakasv. “Kui eelmise aasta kevadel läksid hinnad koos majandusega langusesse, siis käesoleva aasta teises kvartalis peaksid need taas kasvule pöörduma,” tõi ta välja.
“Hinnatõus taastub nõudluse suurenemise, energiahindade tõusu ja möödunud aastal langetatud aktsiisimaksude mõju taandumise tõttu. Meie prognoosi järgi tõusevad tarbijahinnad sel aastal 1,1 protsenti ning järgmisel aastal 1,7 protsenti,” ütles Mertsina.
Ta tõi välja, et majanduslanguse ajal on majanduse fiskaalne stimuleerimine oluline. “Riigieelarve liiga kiire tasakaalu viimine võib pidurdada kriisist taastumist,” nentis Mertsina.
“Kui aga vaadata ettepoole, siis olukorras, kus majandus juba pikemat aega kasvab, võib eelarvepuudujäägi hinnaga liigne fiskaalne stimuleerimine selles pingeid tekitada, sealhulgas halvendada ettevõtete konkurentsivõimet,” tõdes ta.
Peaökonomisti sõnul on tugev riigirahandus üheks eelduseks võimalike uute majandusšokkidega paremini toimetulekuks. “Seetõttu tuleks riigieelarve lähiaastatel varem plaanitust kiiremini tasakaalu viia,” märkis Mertsina.
