Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu kohaselt kavatsevad ligi pooled vastanutest tulumaksutagastust kasutada igapäevaste kulutustega toimetulekuks, üle veerandi on otsustanud tagastatava tulumaksu säästa.
Enim vastanutest ehk 59 protsenti planeerivad tulumaksutagastust igapäevaste kulude katmiseks kasutada eakad vanuses 60–74. Kõikidest vastanutest kõige vähem plaanivad tulumaksutagastust kasutada igapäevaste kulutustega toimetulemiseks noored vanuses 18–29, teatas Swedbank.
Jätkuvalt vähepopulaarne on tagastuse kasutamine oma finantskohustuste vähendamiseks – vaid 8 protsenti plaanisid tulumaksutagastust pangalaenu, liisingu või krediitkaardi tagasimaksmiseks kasutada.
“Tulumaksutagastust plaanivad igapäevaste kulude katmiseks kasutada peamiselt need, kelle neto sissetulek jääb alla 750 euro kuus ja need, kes on iseendale tööandjaks, lihttöölised või töötud,” kommenteeris uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
“Enim plaanivad saadud raha kõrvale panna nooremad, kuni 29-aastased elanikud ning see trend avaldus ka Läti ja Leedu uuringutulemustes. Ka on näha, et noorte huvi investeerimise vastu on suurenenud – iga kümnes plaanib tagastatud raha investeerida,” rääkis Voomets.
Eesti vastanutest 16 protsenti plaanib tulumaksu tagastuse eest minna reisile või kulutada raha hobidele. Ehituse või remondi peale mõtleb 10 protsenti vastajatest. Kodumasinate või elektroonika ostu planeerib 4 protsenti vastajatest ning sama suur hulk vastajad soovib tagastatava raha suunata meelelahutusse. Riiete ja jalatsite ostu ning mööbli või kodusisustuse ostu planeerivad mõlemal juhul 3 protsenti vastajatest.
Vastanute sõnul jäävad tagastatavad summad valdavalt 101–300 euro vahele. Juurde peab tulumaksu tasuma alla 10 protsendi vastanutest. Nii Eestis kui ka Lätis ei saa 15 protsenti vastajatest tulumaksu tagasi, Leedus oli vastav näitaja 24 protsenti. Leedu vastajatest 11 protsenti peavad tulumaksu juurde tasuma, Eestis ja Lätis tuleb tulumaksu juurde tasuda alla 10 protsenti vastanutest.
“Sõltumata tulumaksutagastuse suurusest ei tohiks seda võtta kui boonust või preemiat, sest tegu on inimese välja teenitud, kuid enam maksustatud tuluga, mille riik kord aastas tagastab. Tagastuse kasutamine tasuks hoolikalt läbi mõelda ja eelarvesse planeerida, et kasu oleks suurim,” soovitas Voomets.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Balti riikides läbi Norstat selle aasta veebruaris. Kokku küsitleti igas riigis 1000 elanikku vanuses 18–74 aastat.
