Kuigi ligi kolmandik pensioniraha välja võtjatest plaanis varasemalt investeerida kinnisvaraturule, on värskematel andmetel pensioniraha kinnisvarasse liikunud siiski oodatust vähem.
“Alustame sellest, et ligi veerand Eesti elanikkonnast elab suhtelises vaesuses. Teiseks on kahel kolmandikul pankade hoiustajatel kuu lõpuks vaba raha alla 1000 euro. Kui panna siia kõrvale, et umbes pool pensioniraha välja võtjatest on deklareerinud, et neil ei ole enne palgapäeva isegi ühe kuu jagu elamisraha varuks ning vaadates raha välja võtjate vanuselist koosseisu ning keskmist rahahulka, mis neile nüüd ühekordselt laekub, siis kolmandikust on asi kaugel,” ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Sooman pressiteates
Ta märkis, et peost suhu elavad madalapalgalisemad inimesed, kes moodustavad pensioniraha kasutusele võtjate hulgas valdava enamuse, hakkavad eelkõige tegelema oma jooksva elujärje parandamisega, olgu selleks siis võlgade tasumine või mööbli- või koduelektroonika välja vahetamine.
“Kindlasti on peresid, kes vabanevad niinimetatud üürnikulõksust ja saavad vabanenud raha kasutada kodulaenu sissemaksuks või odavamates väikelinnades suisa terve korteri ostuks, kuid hetkel näib, et kinnisvarasektorisse siseneb mitte kolmandik, vaid pigem kuuendik pensioniraha kasutajatest,” lisas Sooman.
