Eesti Panga presidendi ja Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Madis Mülleri hinnangul on ettevaates ouline hoida rahapoliitika poolelt majanduse taastumist toetavat kurssi.
“Euroopa Keskpanga nõukogu neljapäevasel koosolekul tehtud kokkuvõtted andsid kindluse, et jätkuvalt on asjakohased poolteist kuud tagasi tehtud rahapoliitika otsused, mis peatasid laenuraha kallinemise euroalal,” kirjutas Müller Eesti Panga blogis.
Tema hinnangul viimased majandusuudised üldiselt kinnitavad ka märtsikuise prognoosi aluseks olnud eeldust, et euroala majanduse koroonakriisist taastumine algab sel kevadel või varasuvel. “Aasta esimesed kuud on siiski olnud rasked, kuna koroonaviiruse kontrolli alla saamine ja vaktsineerimised ei lähe tõrgeteta,” nentis Müller.
“Samal ajal ettevõtjate küsitlused viitavad juba alanud taastumisele eriti tootmisettevõtete hulgas. Samuti on käibenumbritest selgelt näha, et ettevõtted on suutnud piirangute tingimustes töötamisega kohaneda. Tänu sellele on piirangute majandustegevust pärssiv mõju viiruse teise laine jooksul jäänud väiksemaks kui eelmisel kevadel,” märkis Eesti Panga president.
Mülleri sõnul sõltub majanduse taastumise kiirus Eestis ja euroalal mõistagi eelkõige koroonaviiruse kontrolli alla saamisest ning vaktsineerimise edukusest. “Kui üldiselt kehtib reegel, et lühiajalisi prognoose on lihtsam teha kui pikaajalisi, siis praegu tekitavad viiruse levik ja vaktsineerimise kiirus ebakindlust eelkõige lähikuude perspektiivis,” möönis ta.
“Hinnates aga juba võimalikke arenguid aasta teises pooles, on suhteliselt kindlamini võimalik lähtuda eeldusest, et selleks ajaks on vaktsiinid jõudnud piisavalt paljude inimesteni ning piiranguid inimeste liikumiselt ja kogunemiselt on seega võimalik tühistada,” märkis Eesti Panga president.
Mülleri sõnul on Euroopa Keskpanga nõukogu peamiseks eesmärgiks kriisi tingimustes olnud võimalikult soodsate laenutingimuste tagamine, et kõrged laenuintressid ei hoiaks tagasi majanduse taastumist.
“Kuna intressimäärad hakkasid aasta alguses siiski kerkima, otsustasime nõukogu märtsikuisel kohtumisel ajutiselt suurendada keskpanga võlakirjaostusid. Kuna seejärel ka intresside tõus peatus, ei olnud selle nädala kohtumisel tarvis kehtivad plaane ning varasemaid poliitikaotsuseid muuta,” tõi ta välja.
Müller märkis, et keskpankurina peab ta tõdema, et intressimääradest vahetumat mõju praegusest kriisist üle saamisele omavad valitsuste otsused ja majandusele pakutav eelarvetugi. “Seetõttu on tähtis ka Euroopa Liidu (EL) taastefondi viivituseta käivitamine,” toonitas Eesti Panga president.
“Käivitamise eelduseks on, et kõigi liikmesriikide parlamendid kiidavad võimalikult kiiresti heaks EL-i uute omavahendite otsuse, sest ilma selleta ei ole võimalik taastekava jaoks vahendeid laenata ega väljamakseid alustada,” märkis Müller.
Tema hinnangul vast üks raskemini ennustatav, kuid majanduskasvu tugevalt mõjutama hakkav tegur on inimeste ostukäitumine pärast piirangute leevenemist. “Viimase aasta jooksul on inimeste säästud kasvanud nii Eestis kui ka euroalal tervikuna,” tõi ta välja.
“Seda on põhjustanud inimeste kasvanud ettevaatlikkus suuremate ostude tegemisel aga ka tõsiasi, et näiteks puhkustele ja meelelahutusele ei olegi olnud võimalik tavapärasel moel kulutada. Euroopa Keskpank on teinud küsitlusi ja uurinud inimeste plaane oma kasvanud säästude kasutamiseks,” selgitas Müller.
Tema sõnul ollakse vähemalt küsitlustele vastates üsnagi konservatiivsed ning enam kui kaks-kolmandikku vastanutest usub, et suudab kogunenud sääste hoida pikaajalise puhvrina või kasutada laenude tagasimaksmiseks. “Varasemad kogemused küll viitavad pigem suuremale tõenäosusele, et säästud siiski jõuavad üsna kiiresti tarbimisse,” tõdes Müller.
“Eestis on küsimus nii-öelda paisu tagant välja pääsevate säästude mõjust majandusele veelgi teravam, kuna majanduse taastumisega samasse aega jääb pensionisüsteemist säästude väljavõtmise esimene laine – märtsi lõpu seisuga plaanisid inimesed teisest sambast välja võtta 1,3 miljardit eurot,” märkis Eesti Panga president.
“Meil pole ajaloost võtta sarnast eksperimenti, mille põhjal hinnata, kui suur osa sellest omal käel investeeritakse ja kui palju lähiajal ära kulutatakse. Erinevad ootused selle kohta selgitavad muide ka Eesti Panga ja rahandusministeeriumi viimaste majandusprognooside erinevust,” tõi ta välja.
Mülleri sõnul julgetakse keskpangas ette näha suuremat tarbimispidu, prognoosides järgmiseks aastaks kogutarbimise kasvu enam kui 10 protsenti, ja sellest tingituna majanduskasvu lühiajalist kiirenemist 2022. aastal.
