Riigiprokuratuur ei lõpetanud kriminaalmenetlust Danske Banki kriminaalasjas.
Oktoobri alguses esitati Danske Banki kriminaalasjas prokuratuurile taotlus menetluse lõpetamiseks tuues põhjendusena, et kuivõrd kriminaalasja materjalid on ajakirjanduse kaudu saanud teatavaks kõigile kohtunikele, ei ole kriminaalasjas erapooletu kohtumenetlus enam võimalik.
Ühtlasi taotleti ka uue kriminaaluurimise alustamist tuvastamaks Danske Banki materjalide ajakirjandusse jõudmise asjaolud. Prokuratuur jättis mõlemad taotlused rahuldamata, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngas BNS-ile.
Prokuratuuri hinnangul ei esine kriminaalmenetluse lõpetamiseks ühtegi seadusest tulenevat alust.
Riigiprokurör Maria Entsiku sõnul on Eesti vabariik õigusriik, mis on täis erinevaid huvide konflikte. “Ühelt poolt lasub riigil ülesanne kuritegude uurimiseks viia läbi kriminaalmenetlus, selgitada välja tõde ja saata süüdlased kohtu ette. Teiselt poolt valitseb meie riigis ajakirjandusvabadus, mille ülesanne ja eesmärk on välja selgitada ja kajastada avalikkusele huvipakkuvat. On arusaadav, et aeg-ajalt need kaks erinevat huvi või ülesannet omavahel põrkuvad. Kuna mõlemad ülesanded on õigusriigi toimimise seisukohast äärmiselt olulised, ei saa sellist huvide konflikti lahendada must-valgelt ja öelda, et kui ajakirjandusvabadus on n.ö kriminaalmenetlusest näiliselt kiirem olnud, tuleb eelistada üksnes seda ja menetlus lõpetada,” märkis ta.
“Prokuratuur taunib täielikult olukorda, kus ilma prokuratuuri loata on kohtueelses menetluses kogutud informatsiooni ajakirjanduses avaldatud – see võib teatud juhtudel oluliselt kahjustada tõe välja selgitamist – ent käesoleval juhul ei ole prokuratuuri hinnangul õiglane ning erapooletu kohtumenetlus ohustatud. Danske Banki kriminaalmenetluse näol on tegemist väga keeruka, detaili- ja nüansirohke kriminaalasjaga, kus kohus peab tõe tuvastamise käigus kõrvutama ning analüüsima koostoimes äärmiselt suurt hulka tõendeid, mistõttu ei pea prokuratuur tõenäoliseks, et kõik Eesti Vabariigi kohtunikud asuvad seisukohale, et nad ei ole paarileheküljeliste artiklite tõttu võimelised kriminaalmenetluses kogutud tõendeid erapooletult hindama. Arvestades ajaleheartiklites esitatud väidet, et rahvusvaheline uurivate ajakirjanike grupp on enda valdusse saanud paarisaja lehekülje jagu kriminaalasja materjale, ning hinnates teemasid, mida artiklites kajastati, võib väita, et ajakirjanikeni on jõudnud väga väike osa kriminaalasja tegelikust materjalimahust,” selgitas prokurör.
Prokuröri sõnul hakkab kohus hakkab hilisemas menetluses süüküsimuse lahendamisel tõendeid hindama seadusest ja siseveendumusest lähtuvalt, mitte ajakirjanduses avaldatud fragmentide alusel.
Samuti rõhutas prokurör, et ajaks, mil kohus hakkab koostama kohtuotsust, on tema käsutuses kõik kohtumenetluse käigus uuritud tõendid. “Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis, erinevalt ilmunud artiklitest, mis on paratamatult koostatud ebatäieliku informatsiooni pinnalt – tegelikku kriminaaltoimikute mahtu ei anna võrreldagi artiklite lehekülgedega arvuga. Prokuratuur on üheselt arvamusel, et kriminaalasjas esineb põhjendatud kuriteokahtlus, mis on kriminaalmenetluse käigus jätkuvalt kinnitust leidnud,” ütles prokurör.
Mõlemad määrused, millega taotlused rahuldamata jäeti, on Bullerile-ile teadaolevalt vaidlustatud.
