Tallink Grupi kolmanda kvartali puhaskahjum oli 23,9 miljonit eurot; mullu samal ajal oli kontserni kasum 54,6 miljonit eurot.

Grupi auditeerimata müügitulu kolmandas kvartalis vähenes 50 protsendi võrra eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, moodustades ühtekokku 143,7 miljonit eurot – mullu samal ajal oli ettevõtte müügitulu 287,8 miljonit eurot, teatas Tallink.

Ettevõtte hinnangul püsis kolmanda kvartali kulumieelne ärikasum ehk EBITDA positiivne tänu tegevustele mitmete uute tegevussuundade ja laevaliinide algatamisele ning arendamisele, moodustades ühtekokku 5,7 miljonit eurot – mullu samal ajal oli EBITDA 83,2 miljonit eurot.

Kontserni hinnangul kinnitavad 2020. aasta esimese üheksa kuu ja kolmanda kvartali auditeerimata majandustulemused, et käesoleval majandusaastal tervikuna kontsern kasumisse ei jõua.

2019. aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kolmandas kvartalis kontserni müügitulu piletimüügi osas 58,6 protsenti, pardamüügi osas 50,6 protsenti, kaubavedude osas 21,5 protsenti ja hotellimajutuse müügitulu vähenes 73,2 protsenti. Võrreldes selle aasta teise kvartaliga olid erinevad välised toetused kontsernile kolmandas kvartalis tunduvalt väiksemad.

Tallinki teatel olid kvartali kestel kontserni tegevused suunatud ettevõtte pikaaegse jätkusuutlikkuse tagamisele. Sealhulgas olid ettevõtte reorganiseerimise algatamine; Kredexi 100 miljoni euro suuruse käibekapitali laenu esimese, 40 miljoni euro suuruse laenuosa väljavõtmine; ja ettevõtte uue süstiklaeva MyStari osamaksete tegemine. Kontserni kolmanda kvartali investeeringud ulatusid ühtekokku 53,8 miljoni euroni.

Kontserni käesoleva aasta esimese üheksa kuu auditeerimata kogukahjum oli 81,5 miljonit eurot – eelmise aasta esimese üheksa kuu kogukasum oli 44,2 miljonit eurot. Grupi üheksa kuu auditeerimata tulu vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 49,7 protsenti, moodustades 363,6 miljonit eurot.

2020. aasta esimese üheksa kuu auditeerimata EBITDA vähenes oluliselt võrreldes 2019. aasta sama perioodiga ning oli 6,9 miljonit eurot – 2019. aasta esimese üheksa kuu EBITDA oli vastavalt 137,7 miljonit eurot.

“Selle raske aasta kolmas kvartal on olnud meie jaoks tõusude ja mõõnadega aeg. Alustasime kvartalit suure optimismiga, algatades uusi laevaliine, tegevusi ja plaane, lootuses taastumisele kasvõi osaliselt, kuid lõpetasime peaaegu samas kohas, kust alustasime selle aasta esimeses kvartalis,” ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Ta lisas, et tänu uutele liinidele, erikruiisidele ja meeskonnatööle sai Tallink nii kaugele, et võitis mõnevõrra tagasi teises kvartalis kaotatud aega ja müügitulu.

“On märkimisväärne, et reiside hulk, mille tegime selle aasta kolmandas kvartalis, oli vaid 7 protsenti väiksem kui samal perioodil eelmisel aastal ja see kõnekas fakt näitab selgelt, kui palju tööd selles kvartalis ära on tehtud,” selgitas Nõgene.

Juhatuse esimees nentis, et sellest hoolimata oli reisijate arvu piirangute tõttu võimatu saavutada samasugust müügitulu taset, nagu varasematel aastatel kõrghooajal.

“Ning sedamööda nagu riigid hakkasid augusti keskel taas reisimisest hoidumist soovitama ning järk-järgult taastama reisipiiranguid, oleme olnud sunnitud ettevõttena vastu võtma väga raskeid otsuseid, et kindlustada meie ettevõtte pikaaegne jätkusuutlikkus,” märkis Nõgene.

Ta selgitas, et kuna riikidepoolne toetus kuivas kolmandas kvartalis kokku, küündides 4,9 miljoni euroni peamiselt palgatoetuse näol Rootsis, ning neljanda kvartali osas pole märkimisväärseid väliseid toetusi ette nähtud, pole ettevõttel olnud teist valikut kui alustada raskeid kollektiivseid koondamisprotsesse ja ettevõtte suuremahulist restruktureerimist kõikides kontserni tegevusriikides, et viia kulud ja tulud vastavusse.

“Olles alustanud käesolevat aastat enam kui 7200 töötajaga kogu grupis, oleme silmitsi olukorraga, kus professionaalsete ja pühendunud turismisektori töötajate hulk meie ettevõttes langeb aasta lõpuks alla 5000,” nentis Nõgene.

Ta tõi välja, et ainuüksi kolmanda kvartali lõpus on ettevõtte ridades 19,9 protsenti töötajaid vähem kui 2019. aasta kolmanda kvartali lõpus. “Meil ei olnud võimalik alustada koondamisi enne septembrit tulenevalt sellest, et palgatoetus, mida ettevõte sai Eesti töötukassalt selle aasta aprillis, mais ja juunis, ei võimaldanud meetmest osasaajatel teatud perioodi jooksul koondamisi läbi viia,” tõdes Nõgene.

“Hoiame kindlat kurssi tulevikul ja sihtide suunas, mille oleme seadnud 2021. aasta kevadsuveks, kasutades iga võimalust käesoleva aasta lõpuni ja tuleva aasta alguskuudel, et hoida ja edendada oma äritegevust olemasolevate võimaluste piires,” ütles Nõgene.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi