Valitsuse liikmed otsustasid teisipäevasel kabinetinõupidamisel, et Kredexi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ning turismiettevõtjatele suunatud kriisimeetmetega jätkatakse ka järgmisel aastal.
Peaminister Jüri Ratase sõnul peab riik olema raskel ajal majandusele toeks. “Miinimum, mida teha saame, on kindlustada, et kriisijärgselt oleks säilinud kriitiline ressurss majanduselu võimalikult kiireks taastumiseks,” ütles ta pressiteate vahendusel.
Valitsuse kabinetinõupidamisel kiideti põhimõtteliselt heaks Kredexi meetmete jätkumine. Toetust leidis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi ettepanek suurendada Kredexi erakorralise kriisimeetme puhul krediidikahjude hüvitamise piirmäära 30 protsendilt 50 protsendile pankade poolt antavate uute laenude käendamisel.
“Kuigi majanduslangus on pärast kriisi algust kujunenud arvatust väiksemaks, lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastumise kaugemasse tulevikku, mistõttu säilib ka ettevõtjate vajadus riigi toel kriis üle elada,” nentis Siem, lisades, et seetõttu tegi ta valitsusele ettepaneku kanda sel aastal Kredexile suunatud lisaeelarvest üle jäänud vahendid järgmisesse aastasse.
Selleks, et suunata ettevõtteid rohkem investeerima, on plaanis kaotada Kredexi otselaenude eelarvelised jaotused ning käibe- ja investeerimislaenudele eelarve ühendatakse.
“Kevadel jaotasime Kredexi ettevõtluslaenude eelarve nii, et käibelaenudele eraldati 500 miljonit eurot ja investeerimislaenudele 50 miljonit eurot. Kuna kriis on arenenud, siis peame suurendama ka paindlikkust ning otsustasime Kredexi otselaenude eelarves need piirid kaotada,” selgitas Siem.
Alles jäänud rahalised vahendid pannakse Siemi sõnul kasutusse ühise eelarvega, ei aidata suurendada Kredexi investeerimislaenude mahtu ning aidata kaasa sellele, et ettevõtete uued äriideed saaksid võimalikult kiiresti realiseeritud ja parema lähtekoha kasvavas konkurentsis.
2021. aastal jätkatakse ka MES-i laenukäenduste, käibe- ja investeerimislaenude ning põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmetega.
“Olemasolevad MES-i kriisimeetmed on ettevõtjatele olnud suureks abiks, kuid kriis ei ole kaugeltki veel lõppemas ning ettevõtjatel on tuleviku osas palju ebakindlust,” sõnas maaeluminister Arvo Aller.
Huvi MES-i kriisimeetmete vastu on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel olnud väga suur. Detsembri alguseks on laenuotsuseid tehtud 79 miljoni euro, käenduse otsuseid 29 miljoni euro ja kapitalirendi otsuseid 2,6 miljoni euro ulatuses.
Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks ka 10. novembril turismisektori toetamiseks valitsuse reservist eraldatud 5 miljoni euro kasutamise võimaldamise järgmisel aastal. Sellele summale lisandub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete kriisitoetuse jääk 3 miljonit eurot.
Siemi sõnul on turismisektorile suunatud kriisitoetuste eesmärk toetada kõige tugevamalt kannatada saanud majutusettevõtjaid, toitlustusettevõtjaid Tallinna vanalinnas, reisiettevõtjaid ja käsitööpoode üle Eesti.
“Uute kriisitoetustega aitame turismiettevõtjaid, kelle äritegevus on välisturistidest enim sõltuv ning kes on vajalikud teenusepakkujad välisturismi taastumisel,” ütles Siem. EAS saab avada toetused 2021. aastal.
Kõigi kriisimeetmete toetuse sisu ja tingimused otsustatakse lähiajal.
 ning turismiettevõtjatele suunatud kriisimeetmetega jätkatakse ka järgmisel aastal.){kind=link}