Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) uuringu kohaselt moodustavad võltsingud Euroopa Liidu (EL) impordist 6,8 protsenti ehk 121 miljardit eurot.
9 protsenti eurooplastest märkis, et neid on eksitatud ostma võltsinguid, kusjuures EL-i liikmesriikide vahel olid suured erinevused. Eksitatud tarbijate osakaal on suurim Bulgaarias, Rumeenias ja Ungaris, kus näitajad olid vastavalt 19 protsenti, 16 protsenti ja 15 protsenti.
Seevastu Rootsi ja Taani näitajad on EL-i kõige väiksemad, vastavalt 2 protsenti ja 3 protsenti. Kooskõlas Euroopa keskmisega väitis 9 protsenti Eesti tarbijatest, et neid on pettusega eksitatud võltsitud kaupu ostma, teatas EUIPO.
Ülemaailmses kontekstis, kus e-kaubandus on jõudsalt kasvamas, valmistab võltskaupadega seotud ebakindlus EL-i kodanikele endiselt muret. Uuringu kohaselt on kolmandik eurooplastest kahelnud, kas nende ostetud toode on originaaltoode.
Võltsingud mõjutavad iga sektorit alates kosmeetikatoodetest ja mänguasjadest, veinidest ja karastusjookidest ning elektroonikast kuni rõivaste ja isegi pestitsiidideni. Võltsingud võivad põhjustada tarbijatele suuri tervise- ja ohutusriske, eelkõige ohtlike kemikaalidega kokkupuute ja muude ohtude tõttu, märkis amet.
EUIPO teatel on digitaalne piraatlus rikkujatele samuti tulus turg. IP-televisiooni ehk internetiühenduse kaudu omandatud telesisu korral on kahju märkimisväärne. Ebaseadusliku IP-televisiooni pakkujad teenivad EL-is igal aastal ligi miljard eurot.
Võltsitud toodete probleem on COVID-19 pandeemia ajal teravnenud. “COVID-19 pandeemia on asetanud intellektuaalomandiga seotud kuritegevuse tähelepanu keskmesse seoses võltsitud ravimite ja meditsiinitoodete kasvuga, mis ohustab tulevikus kodanike tervist ja ohutust. See on pikaajaline probleem, mis on sageli seotud muude ebaseadusliku tegevuse liikidega, nõuab kiiret usaldusväärset ja koordineeritud reageerimist ning on hiljuti taas tunnistatud üheks EL-i kümnest põhiprioriteedist võitluses organiseeritud kuritegevusega,” ütles EUIPO tegevdirektor Christian Archambeau pressiteates.
Amet rõhutas, et võltsimine ei mõjuta ainult tarbijaid, vaid põhjustab ka olulist kahju EL-i majandusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE). Vastavalt EUIPO avaldatud VKE-de intellektuaalomandi tulemustabelile väidab neljandik Euroopa VKE-dest, et on kannatanud intellektuaalomandiõiguse rikkumise tõttu, Eestis on neid 12,5 protsenti.
Intellektuaalomandiõigusi, näiteks kaubamärke või patente omavad ettevõtted teatasid oma õiguste rikkumisest tulenevalt käibe vähenemisest, mainekahjust ja konkurentsieelise vähenemisest.
Praegu on registreeritud intellektuaalomandiõigused vähem kui 9 protsendil EL-i VKE-dest. Seejuures tõi EUIPO välja, et VKE-del, kellel on intellektuaalomandiõigused, on 68 protsenti suurem sissetulek töötaja kohta kui neil, kellel neid õigusi ei ole.
Et suurendada intellektuaalomandi väärtust ja aidata VKE-del suurendada turul oma konkurentsivõimet, on EUIPO koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide intellektuaalomandiametitega alustanud programmi Ideas Powered for Business, mis hõlmab 20 miljoni euro suurust VKE-de fondi. Selle algatusega hüvitatakse riiklikul, piirkondlikul või EL-i tasandil intellektuaalomandi hindamisteenused ning 50 protsendi ulatuses kaubamärgi- ja disainilahenduste taotluste lõivud.
EUIPO on EL-i detsentraliseeritud asutus, mis asub Hispaanias Alicantes. EUIPO haldab Euroopa Liidu kaubamärke ja ühenduse registreeritud disainilahendusi, mis tagavad intellektuaalomandi kaitse kõigis EL-i liikmesriikides. Samuti teeb EUIPO koostööd EL-i riiklike ja piirkondlike intellektuaalomandiametitega.
Intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus asutati 2009. aastal, et toetada intellektuaalomandiõiguste kaitset ja järgimist ning võidelda intellektuaalomandiõiguste rikkumise suureneva ohuga Euroopas. Vaatluskeskus viidi 2012. aastal EUIPO alluvusse.
 uuringu kohaselt moodustavad võltsingud Euroopa Liidu (EL) impordist 6,8 protsenti ehk 121 miljardit eurot.){kind=link}