Tartu lähedal Luunjas uppus pühapäeval Emajõkke ujuma läinud 46-aastane alkoholijoobes mees.
Häirekeskus sai pühapäeval kell 12.01 teate, et Tartu lähedal asuva Luunja aleviku Emajõe paadisadamas on ankurdatud, saunaga parvelt inimene vette kukkunud. Päästeameti pinnaltpäästjad kedagi ei leidnud ja kadunud 46-aastase mehe otsimiseks kaasas politsei sukeldumisklubi Maremark tuukrid. Uppunud mees leiti umbes pooletunnise otsimise järel kell 14.28. Mees oli parvel lõbutsedes olnud tugevas joobes ning juba varem uppumisohtlikku olukorda sattunud.
Päästjad ja politsei tuletavad meelde, et kui vee ääres või vee peal on seltskonnas purjus inimesi, peab neid eriti hoolikalt valvama ja iga hinna eest takistama vette minemast. Elu säästmise nimel on õigem alkoholi joomine ja veekogud üksteisest lahus hoida.
Raskes alkoholijoobes saunas käimisega kaasnev kuumenemine ja vedelikukaotus ähmastab mõistust väga tugevalt ning ilmselt saigi see keskeas mehele saatuslikuks.
Tartumaal oli see tänavu juba teine uppumissurm. Lõuna-Eesti kuues maakonnas on kokku uppunud 11 inimest, kellest seitse olid uppumise ajal purjus ning sattusid vette libastumise või komistamise tagajärjel. Sel aastal on Eestis uppunud 27 inimest.
Suvise suplushooaja alguses tuletab päästeamet veelkord meelde, et kes joob, see ärgu ujugu. Joobes hukkunute osakaal on aasta-aastalt kasvanud. On üldine reegel, et ujumine ja alkohol ei käi kokku ning oma joobes sõpra tuleb vette minemise eest takistada. Uppumisohtu kasvatab ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi mõju all olev inimene väsib kiiresti ja tal võivad tekkida reflektoorsed südamevereringe häired, mille tõttu tabab ujujat alajahtumine, jäsemete verevarustuse halvenemine ning krambid.
Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega. Üksteist tuleks vees jälgida, et vajadusel abi anda või abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi lubada ujuma lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu lihtsamini õnnetustesse satuvad.
Ujumiseks tuleb valida selleks ettenähtud koht. Kõige turvalisem on ujuda ametlikus valvega rannas.
Ujuda tuleb kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuksid, sest nii ei satu inimene kohe uppumisohtu, kui tal tekib lihaskramp või terviserike. Oluline on enda ujumisoskust mitte üle hinnata.
Paadiga sõitma minnes tuleb alati päästevesti kanda. Paati ei tohi ka üle rahvastada, et see manööverdamisel uppumisohtu ei satuks. Et tulla toime ootamatu ilmamuutusega või rikke tekkimisel pikemalt veekogule jäämisega, tuleb kaasa võtta soojad riided.
NB! Uudisele lisatud pilt on illustratiivne, ega ole seotud kuidagi konkreetse õnnetusega.
